KAVA

Giuseppe Verdi (1813–1901)

Brindisi / Joogilaul – ooperist La Traviata

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

– Krahvinna aaria Porgi amor / Armastusjumal, too tagasi
– Krahvinna ja Susanna duett Sull aria / Õrna õhuhõngu tiivul
ooperist Le nozze di Figaro / Figaro pulm

Giacomo Puccini (1858–1924)

Lauretta aaria O mio babbino caro / Oo, mu kallis isake – ooperist Gianni Schicchi

Gaetano Donizetti (1797–1848)

– Adina ja Nemorino duett Caro elisir / Kallis armujook!
– Stseen ja duett Lallarallà…
ooperist L’elisir d’amore / Armujook

Georges Bizet (1838–1875)

Carmeni Habanera – ooperist Carmen

Jacques Offenbach (1819–1880)

Giulietta ja Nicklausse duett Belle nuit / Kaunis öö – ooperist Les Contes d’Hoffmann / Hoffmanni lood

Édouard Lalo (1823–1892)

Le roi d´Ys / Ysi kuningas

Antonín Dvořák (1841–1904)

Russalka laul kuule Měsíčku na nebi hlubokém / Kuuke kõrgel taevas – ooperist Russalka

Franz Lehár (1870–1948)

Hanna ja Danilo duett Lippen schweigen / Tunned, kuis meid paitab vaikus… – operetist Die lustige Witwe / Lõbus lesk

Imre Kálmán (1882–1953)

Ninoni laul Carrambolina, Carramboletta – operetist Das Veilchen vom Montmartre / Montmartre’i kannike

Franz Lehár

Paganini aaria Gern hab’ ich die Frau’n geküsst / Naisi suudlen meeleldi – operetist Paganini

Johann Strauss II (1825–1899)

– Gabrielle ja krahvi duett Grüß dich Gott, du liebes Nesterl / Tere, armas pesa
– Krahvinna aaria O säume nicht, mein lieber Herr / Ei kallis abikaasa tea, et praegu saabun siia…
– Krahvinna ja krahvi duett Wiener Blut / Kaunis viin, kuldne viin
operetist Wiener Blut / Viini veri

Rudolf Sieczyński (1879–1952)

Wien, du Stadt meiner Träume / Viin, mu unistuste linn

KRISTINA VÄHI on tunnustust pälvinud nii ooperi-, opereti kui ka muusikalisolistina. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (õp. M. Jõgeva) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, omandades bakalaureuse- ja magistrikraadi ooperilaulu erialal (õp. R. Airenne, prof. T. Novitšenko). Vähi on täiendanud end Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ning osalenud mitmetes meistriklassides (E. Märtson, G. Kahry, C. Deutekom, R. Piernay, I. Kremling, J. Beckman, M. Pelo, M. Hauswalter). Vähi on võitnud I preemia Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil (1996). Aastatel 2006–2013 töötas Vähi Rahvusooper Estonias solistina. Ta on laulnud ka Rahvusteater Vanemuise ja EMTA Ooperistuudio etendustel, Kuressaare Ooperipäevadel ja teda on kutsutud laulma erinevatele festivalidele ning Smithbridge Productions ja RT Vanemuise korraldatud muusikalidesse. Alates 1997 on ta loomingulise ühenduse Operetta Scretta solist. Tema rollide hulka kuuluvad: Adina (Donizetti „Armujook“), Paruness (Lortzing „Salakütt“), Ännchen (Weber „Nõidkütt“), Oscar (Verdi „Maskiball“), Mozarti rollidest Zerlina, Esimene daam ja Despina („Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Così fan tutte“); Menotti ooperitest Lucy, Monica ja Miss Pinkerton („Telefon“, „Meedium“, „Vanatüdruk ja varas“); Rossini ooperitest Fanny ja Clorinda („Abieluveksel“, „Tuhkatriinu“); Nedda (Leoncavallo „Pajatsid“), Ninetta (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“), Luise (Aints „Rehepapp“), Adele ja Gagliari (Strauss „Nahkhiir“, „Viini veri“), Lisa ja Stasi (Kálmán „Krahvinna Mariza“, „Silva“), Damon (Händel „Acis ja Galatea“), Maria (Leigh „Mees La Manchast“), Soulgirl ja Carlotta (Webber „Jesus Christ Superstar“, „Ooperifantoom“) jt. Hetkel tegutseb Vähi vabakutselise ooperisolistina. Kristina Vähi on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

KARMEN PUIS on lõpetanud Heino Elleri Muusikakooli (õp. A. Kõiv) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (õp. T. Levald), kus omandas ka magistrikraadi (2005, cum laude, prof. J. Ryhänen). Alates 1997 laulab Puis Rahvusteatris Vanemuine ooperi- ja operetisolistina. Ta on töötanud Eesti Raadio Kooris koorilaulja ja solistina. Puis on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides, andnud soolokontserte mitmetes Eesti linnades koostöös pianist J. Rand-Sirbiga. Pikaajaline koostöö seob teda organist A. Humalaga, kellega koos on esinetud erinevates Eesti kirikutes, eeskätt Tartu Pauluse kirikus. Rahvusteatris Vanemuine on Puis loonud üle 60 lavarolli, nende seas Donna Elvira, Dorabella ja krahvinna Almaviva (Mozart “Don Giovanni”, “Cosi Fan Tutte”, “Figaro pulm”), Brangäne (Wagner “Tristan ja Isolde”), Concepcion (Ravel “Hispaania tund”), Galatea (Händel “Acic ja Galatea”), Solveig/Anitra (Grieg “Peer Gynt”), Elisabetta (Donizetti “Maria Stuarda”) Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Charlotte (Massenet “Werther”), Catharina Vycken (Tubin “Reigi õpetaja”), Liina (Aints “Rehepapp”), Hanna Glawari (Lehár “Lõbus lesk”), Krahvinna Zedlau (Strauss “Viini veri”), Hodel (Bock “Viiuldaja katusel”), Abtiss (Rodgers/Hammerstein “Helisev muusika”) jpt. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi (2006), RT Vanemuine EMT Muusikapreemia (2007), Georg Otsa nim. preemia (2010), Aasta Vanemuislane (2011) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia (2012, muusikalavastuste kategoorias). Aastast 2004 on Karmen Puis lauluosakonna õpetaja H. Elleri Muusikakoolis.

FILIPP VARIK on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli lauluerialal õp. U. Jolleri juhendamisel (2018) ning omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2023) J. Tralla käe all. Hiljem on ta täiendanud end M. Hauswalteri juures. Hetkel töötab Varik Lyoni Rahvusooperi ooperistuudios. Lisaks klassikalisele laulule on ta õppinud kooridirigeerimist H. Surva juhendamisel. Varik on koostööd teinud mainekate dirigentidega nagu D. Rustioni, G. Sacripanti, W. Marshall ja V. Pähn ning lavastajatega nagu C. Loy, L. Pelly, R. Brunel ja L. Kolle. Varik on laulnud ooperites nagu “Akhnaten” (Philip Glass), “Abstrakte oper” (Boris Blacher), “Wozzeck” (Alban Berg), “Il turco in Italia” (Gioachino Rossini), “Andrea Chenier” (Umberto Giordano), “Peter Grimes” (Benjamin Britten) ja “Louise” (Gustave Charpentier).

Pianist ja laulja KATRIN LEHISMETS lõpetas klaveri erialal Haapsalu Laste Muusikakoolis ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Klaveriõpingud jätkusid aastatel 1989–91 Tallinna Konservatooriumis. Aastal 1995 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulu eriala. 1999. aastal omandas Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis samal erialal magistrikraadi cum laude. Ta on täiendanud end 1992 Berliinis Hanns Eisleri nim. Kõrgemas Muusikakoolis ja aastast 2014 Michèle Crideri juures. Juba õpingute ajal tegutses Lehismets ka kontsertmeistrina. Lauljana debüteeris ta 1998 Praha Stavovské Divadlos Mozarti ooperis “Don Giovanni” Zerlina rollis. Lehismets on olnud Praha Riigiooperi solist, Salzburgi Landestheatris kontsertmeister, samuti muusikajuht ja solist, Landestheater Niederbayern solist, kontsertmeister ja orkestripianist, Salzburgi Theater Offensive’is laulja, näitleja, pianist ja muusikajuht. Näitlejana on ta töötanud ka teatris Varius. Repetiitorina on Lehismets töötanud Salzburgi Festivalil, Mozarteumi Rahvusvahelises Suveakadeemias, Eva Lindi Akadeemias, Grace Bumbry erastuudios ning olnud saatjaks mitmetel väljapaistvate ooperilauljate meistrikursustel (J. Kaufmann, S. Jo jne.). Alates 2012. aastast töötab Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis kontsertmeistri ja vocal coach’ina. Kontserttegevus on viinud teda pea igasse Euroopa riiki, samuti Ameerikasse, Kanadasse, Küprosele, Filipiini saartele ja Egiptusesse. Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel sealhulgas Saaremaa Ooperipäevad, Solothurn Classics, Praha Kevad, Festival Internazionale di Musica Antica e Contemporanea Torino, Trieste Prima, Mezinarodni hudebni festival Brno, International Music Festival Santanyí ja mitmel korral Aspekte Salzburg.