KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

– Don Giovanni serenaad Deh vieni alla finestra / Oh, tule aknale – ooperist Don Giovanni
– Susanna ja krahvinna duettino Canzonetta sull’aria / Kanzonett õrna õhuhõngu saatel – ooperist Le nozze di Figaro / Figaro pulm
– Zerlina ja Don Giovanni duettino Là ci darem la mano / Seal ulatan sulle käe
– Don Giovanni aaria Fin ch’han dal vino / Kuni veel vein voolab
ooperist Don Giovanni

Giuseppe Verdi (1813–1901)

– Renato ja Amelia stseen A tal colpa è nulla il pianto / Sellist süüd ei pese ükski pisar
– Amelia aaria Morrò, ma prima in grazia / Ma suren, kuid enne veel üks arm
– Renato aaria Eri tu… / See olid sina…
ooperist Un ballo in maschera / Maskiball

Charles Gounod (1818–1893)

– Marguerite’i aaria Il était un roi de Thulé / Elas kord Thule kuningas
– Marguerite’i juveeliaaria Ô Dieu! Que de bijoux! / Oo Jumal! Kui palju ehteid!
ooperist Faust

Giuseppe Verdi

– Leonora aaria Tacea la notte placida / Vaikne oli öö
– Krahv di Luna ja Leonora duett Udiste?… Qual voce!… Come! Tu, donna? / Kas kuulsite?… Mis hääl!… Kuidas! Sina, naine?
ooperist Il trovatore / Trubaduur

Giacomo Puccini (1858–1924)

– Lauretta aaria O mio babbino caro / Oo, mu kallis isake – ooperist Gianni Schicchi
– Tosca aaria Vissi d’arte / Elasin kunstile – ooperist Tosca 

Victor Herbert (1859–1924)

Primadonna laul Art is calling / Kunst kutsub mind – operetist The Enchantress / Võlujanna 

Franz Lehár (1870–1948)

Hanna ja Danilo duett Lippen schweigen / Tunned, kuis meid paitab vaikus… – operetist Die lustige Witwe / Lõbus lesk

Eduardo di Capua (1865–1917)

O sole mio / Mu päike 

Soomes sündinud sopran MARION MELNIK alustas lauluõpinguid Sibeliuse Akadeemia noorteosakonnas ning hiljem lauluosakonnas. 2008. aastal lõpetas ta Sibeliuse Akadeemia ooperilaulu erialal muusika magistrikraadiga prof. M. Hannula juhendamisel. Melniku repertuaar hõlmab laia valikut kirikumuusikast ja lied’ist muusikalide, ooperi, klassikalise crossover’i ning popmuusikani. Ta on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Soome Raadio Sümfooniaorkestri (RSO), Tampere Filharmoonia, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO), Kuopio Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestri koosseisus. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Oscar Verdi ooperis „Maskiball”, Maria muusikalis „West Side Story”, Monica Menotti ooperis „Meedium”, Laetitia ooperis „Vanatüdruk ja varas”, Musetta Puccini ooperis „Boheem”, Despina Mozarti ooperis „Così fan tutte”, Papagena ooperis „Võluflööt” ning Preestrinna Verdi ooperis „Aida”. Melnik on esinenud Soome Rahvusooperis, Savonlinna Ooperifestivalil ning Birgitta festivalil. 2008 aastal debüteeris ta Estonia teatris Oscarina Verdi ooperis „Maskiball tegutsedes külalissolistina aastatel 2008–2011. Viimastel aastatel on Melnik esinenud aktiivselt kontsertidel ning osalenud sõltumatutes ooperiproduktsioonides. Alates 2018. aastast elab ja töötab ta Eestis, kus tegutseb aktiivselt laulja ja lauluõpetajana. Melnik õpetab aktiivselt klassikalist laulu ning juhib alates 2023. aastast klassikalise laulu stuudiot Canto. Marion Melnik debüteerib Anaide rollis Vanemuise teatris 2027.

ILLE SAAR (sopran) on lõpetanud klassikalise laulu eriala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes (2019, dots. N. Kurem). 2015-16. aastal täiendas ta end Erasmuse üliõpilas vahetusprogrammis Milano G. Verdi nim. Konservatooriumis laulu erialal, esinedes pearollides Puccini ooperites “Tosca” ja “Manon Lescaut”. Ta jätkas samas 2016-2018 Itaalia Vabariigi stipendiaadina magistriõppes, mille lõpetas aastal 2019 prof. D. Uccello klassis, esitades teiste seas Tosti “Neli Amaranta laulu”, Rahmaninovi “Kevadveed” ja Sibeliuse “Luonnotar”. 2017. aastal esines ta La Scala sõprade ühingus Milanos Eesti 100. aastapäevale pühendatud kontserdil. Ta on täiendanud end järgmiste väljapaistvate muusikute käe all: F. Patanè, R. Bruson, D. Uccello, M. Formichella, G. Banditelli, G. Ravazzi, C. Rubin, H. Gjerris, N. Shetler, K. von Binzer, K. B. Møller, M. Shaguch. Saar on debüteerinud peaosades Mascagni “Talupoja au” (2017, 2018; Parma), Verdi “Saatuse jõud” (2018; Veneetsia) ning aprillis 2019 debüteeris ta RO Estonia laval Krahvinna osas Mozarti ooperis “Figaro pulm”. Tema saavutuste hulka kuuluvad RO Estonia Noore Laulja Preemia “Naan Põld” (2014), Hans Teetlausi fondi (ERKF) auhind 2015 ja teda on valitud “Pelizzoni” Rahvusvahelise Ooperikonkursi poolfinalistide hulka (2017). 2019. aastal pälvis Ille Saar PLMF preemia “Noor Laulja 2019”, mis on pühendatud Marje ja Kuldar Singile.

ATLAN KARP omandas ooperilaulja magistrikraadi Sibeliuse Akadeemias Helsingis. 2007–2012 töötas ta Teatris Vanemuine koosseisulise ooperisolistina ning on alates 2012. aastast vabakutseline. Karpi ooperirollide valik on rikkalik: Verdi Jago („Othello“), Rigoletto („Rigoletto“), di Luna („Trubaduur“) ja Amonasro („Aida“); Wagneri Kurwenal („Tristan ja Isolde“), Alberich („Reini kuld“), Friedrich von Telramund („Lohengrin“) ja Klingsor („Parsifal“); Puccini Scarpia („Tosca“), Jack Rance („Tütarlaps kuldsest läänest“), Sharpless („Madama Butterfly“), Schaunard („La boheme“) ja Il Mandarino („Turandot“); Mozarti krahv Almaviva ja Figaro („Figaro pulm“), don Giovanni ja Leporello („Don Giovanni“), don Alfonso („Cosi fan tutte“) ja Sprecher („Võluflööt“); Offenbachi Lindorf, Coppélius, Dapertutto ja Mircacle („Hoffmanni lood“) ja Jupiter („Orfeus põrgus“). Karpi ulatuslikku kontserdirepertuaari kuulub ka arvukalt vokaal-sümfoonilisi suurvorme. Väga olulisel kohal on Karpi jaoks kammermuusika. Tema laiahaardelises repertuaaris on vokaalmuusikat ja laulutsükleid nii kaasaegsetelt kui klassikalistelt vene, prantsuse, saksa, soome ja eesti heliloojatelt. Karp on üles astunud ooperi- ja kontserdilavadel Eestis, Leedus, Lätis, Soomes, Itaalias, Saksamaal, Iisraelis, Bulgaarias ja Poolas ning teinud koostööd paljude dirigentidega. 2019. aastal võitis Atlan Karp Eesti Teatriliidu Muusikaauhinna Jack Rance’i krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujude eest Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (RO Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna Saladus“ (Opera Veto).

Pianist ja laulja KATRIN LEHISMETS lõpetas klaveri erialal Haapsalu Laste Muusikakoolis ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Klaveriõpingud jätkusid aastatel 1989–91 Tallinna Konservatooriumis. Aastal 1995 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulu eriala. 1999. aastal omandas Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis samal erialal magistrikraadi cum laude. Ta on täiendanud end 1992 Berliinis Hanns Eisleri nim. Kõrgemas Muusikakoolis ja aastast 2014 Michèle Crideri juures. Juba õpingute ajal tegutses Lehismets ka kontsertmeistrina. Lauljana debüteeris ta 1998 Praha Stavovské Divadlos Mozarti ooperis “Don Giovanni” Zerlina rollis. Lehismets on olnud Praha Riigiooperi solist, Salzburgi Landestheatris kontsertmeister, samuti muusikajuht ja solist, Landestheater Niederbayern solist, kontsertmeister ja orkestripianist, Salzburgi Theater Offensive’is laulja, näitleja, pianist ja muusikajuht. Näitlejana on ta töötanud ka teatris Varius. Repetiitorina on Lehismets töötanud Salzburgi Festivalil, Mozarteumi Rahvusvahelises Suveakadeemias, Eva Lindi Akadeemias, Grace Bumbry erastuudios ning olnud saatjaks mitmetel väljapaistvate ooperilauljate meistrikursustel (J. Kaufmann, S. Jo jne.). Alates 2012. aastast töötab Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis kontsertmeistri ja vocal coach’ina. Kontserttegevus on viinud teda pea igasse Euroopa riiki, samuti Ameerikasse, Kanadasse, Küprosele, Filipiini saartele ja Egiptusesse. Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel sealhulgas Saaremaa Ooperipäevad, Solothurn Classics, Praha Kevad, Festival Internazionale di Musica Antica e Contemporanea Torino, Trieste Prima, Mezinarodni hudebni festival Brno, International Music Festival Santanyí ja mitmel korral Aspekte Salzburg.