KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

– Don Giovanni ja Zerlina duett Là ci darem la mano / Seal ulatan sulle käe – ooperist Don Giovanni
– Krahvi aaria Hai già vinta la causa! / Sa oled kohtuasja juba võitnud! – ooperist Le nozze di Figaro / Figaro pulm

Georg Friedrich Händel (1685–1759)

Kleopatra aaria Da tempeste / Pärast torme – ooperist Giulio Cesare 

Giuseppe Verdi (1813–1901)

– Amelia aaria Morrò, ma prima in grazia / Ma suren, kuid enne veel üks arm
– Renato aaria Eri tu… / See olid sina…
ooperist Un ballo in maschera / Maskiball

Jacques Offenbach (1819–1880)

– Olympia aaria Les oiseaux dans la charmille / Linnud lehtlas
– Barkarool Belle nuit, ô nuit d’amour / Kaunis öö, oo armastuse öö
ooperist Les Contes d’Hoffmann / Hoffmanni lood

Georges Bizet (1838–1875)

Toreadoori laul Votre toast, je peux vous le rendre / Teie tervitus võin teile tasuda – ooperist Carmen 

Giuseppe Verdi

– Leonora aaria Tacea la notte… Di tale amor / Vaikne oli öö… Niisugusest armastusest
– Leonora ja krahv Di Luna duett Udiste?… Come albeggi / Kas kuulsite?… Kuidas koidab
ooperist Il trovatore / Trubaduur

Gioachino Rossini (1792–1868)

Semiramise aaria Bel raggio lusinghier / Kaunis lootusekiir – ooperist Semiramide 

Giacomo Puccini (1858–1924)

Tosca aaria Vissi d’arte / Elasin kunstile – ooperist Tosca 

Franz Lehár (1870–1948)

Hanna ja Danilo duett Lippen schweigen / Tunned, kuis meid paitab vaikus… – operetist Die lustige Witwe / Lõbus lesk  

MARIA VERETENINA debüteeris Soome Rahvusooperis 2011. aastal Mussorgski ooperis „Boriss Godunov“ koos maailmakuulsa ooperisolisti M. Salmineniga. Ta on esinenud erinevates maailma riikides (Rootsi, Soome, Venemaa, Itaalia, Hispaania, Austria, Ungari, Saksamaa, Suurbritannia jm). Üks tema edukamaid ülesastumisi on olnud Tema Kuninglikule Kõrgusele prints Charlesile Londonis Sourozh katedraalis (2016) ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirillile tema visiidi raames Suurbritannias (2016). Veretenina alustas lauluõpinguid Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ning lõpetas magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tunnustatud pedagoogi ja ooperilaulja prof. J. Ryhäneni juhendamisel (2009). Ta on täiendanud end Santa Cecilia Akadeemias Itaalias (2009) ja osalenud väljapaistvate muusikute meistrikursustel (M. Caballé, L. Gergieva jt). Veretenina on pälvinud peapreemiaid mitmetel konkurssidel, aastal 2014 saavutas ta Grand Prix’ rahvusvahelisel konkursil Londonis (Royal College of Music). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana sellistes prestiižikates saalides nagu Peterburi Filharmoonia, Viini Kammerooper, Kuninglik Muusikaakadeemia Londonis, Zaragoza kontserdisaal, Püha Johannese väljak Londonis, Astrahani Filharmoonia, Estonia Kontserdisaal jt. Tema repertuaari kuuluvad Kleopatra (Händel „Julius Caesar“), Öökuninganna (Mozart „Võluflööt“), Fiordiligi (Mozart „Così fan tutte“), Zerlina (Mozart „Don Giovanni“), Olympia ja Antonia (Offenbach „Hoffmanni lood“), Liu (Puccini „Turandot“), Lauretta (Puccini „Gianni Schicchi“), Musetta (Puccini „Boheem“), Violetta (Verdi „Traviata“), Marfa (Rimski-Korsakov „Tsaari mõrsja“), Xenia (Mussorgski „Boriss Godunov“), Tatjana (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“). Samuti on Maria Veretenina teinud mitmeid salvestusi Eesti Raadios ja Televisioonis.

ILLE SAAR (sopran) on lõpetanud klassikalise laulu eriala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes (2019, dots. N. Kurem). 2015-16. aastal täiendas ta end Erasmuse üliõpilas vahetusprogrammis Milano G. Verdi nim. Konservatooriumis laulu erialal, esinedes pearollides Puccini ooperites “Tosca” ja “Manon Lescaut”. Ta jätkas samas 2016-2018 Itaalia Vabariigi stipendiaadina magistriõppes, mille lõpetas aastal 2019 prof. D. Uccello klassis, esitades mh. Tosti “Neli Amaranta laulu”, Rahmaninovi “Kevadveed” ja Sibeliuse “Luonnotar”. 2017. aastal esines ta La Scala sõprade ühingus Milanos Eesti 100. aastapäevale pühendatud kontserdil. Ta on täiendanud end järgmiste artistide käe all: F. Patanè, R. Bruson, D. Uccello, M. Formichella, G. Banditelli, G. Ravazzi, C. Rubin, H. Gjerris, N. Shetler, K. von Binzer, K. B. Møller, M. Shaguch. Saar on debüteerinud peaosades Mascagni “Talupoja au” (2017, 2018; Parma), Verdi “Saatuse jõud” (2018; Veneetsia) ning aprillis 2019 debüteeris ta RO Estonia laval Krahvinna osas Mozarti ooperis “Figaro pulm”. Tema saavutuste hulka kuuluvad RO Estonia Noore Laulja Preemia “Naan Põld” (2014), Hans Teetlausi fondi (ERKF) auhind 2015 ja “Pelizzoni” Rahvusvahelise Ooperikonkursi poolfinalist (2017). 2019. aastal pälvis Ille Saar PLMF preemia “Noor Laulja 2019”, mis on pühendatud Marje ja Kuldar Sinkile.

ATLAN KARP omandas ooperilaulja magistrikraadi Sibeliuse Akadeemias Helsingis. 2007–2012 töötas ta Rahvusteatris Vanemuine koosseisulise ooperisolistina ning on alates 2012. aastast vabakutseline. Karpi ooperirollide valik on rikkalik: Verdi Jago („Othello“), Rigoletto („Rigoletto“), di Luna („Trubaduur“) ja Amonasro („Aida“); Wagneri Kurwenal („Tristan ja Isolde“), Alberich („Reini kuld“), Friedrich von Telramund („Lohengrin“) ja Klingsor („Parsifal“); Puccini Scarpia („Tosca“), Jack Rance („Tütarlaps kuldsest läänest“), Sharpless („Madama Butterfly“), Schaunard („La boheme“) ja Il Mandarino („Turandot“); Mozarti krahv Almaviva ja Figaro („Figaro pulm“), don Giovanni ja Leporello („Don Giovanni“), don Alfonso („Cosi fan tutte“) ja Sprecher („Võluflööt“); Offenbachi Lindorf, Coppélius, Dapertutto ja Mircacle („Hoffmanni lood“) ja Jupiter („Orfeus põrgus“). Karpi ulatuslikku kontserdirepertuaari kuulub ka arvukalt vokaal-sümfoonilisi suurvorme. Väga olulisel kohal on Karpi jaoks kammermuusika. Tema laiahaardelises repertuaaris on vokaalmuusikat ja laulutsükleid nii kaasaegsetelt kui klassikalistelt vene, prantsuse, saksa, soome ja eesti heliloojatelt. Karp on üles astunud ooperi- ja kontserdilavadel Eestis, Leedus, Lätis, Soomes, Itaalias, Saksamaal, Iisraelis, Bulgaarias ja Poolas ning teinud koostööd paljude dirigentidega. 2019. aastal võitis Atlan Karp Eesti Teatriliidu Muusikaauhinna Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujude eest Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (RO Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna Saladus“ (Opera Veto).

PIIA PAEMURRU on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid eelkõige ooperilauljatele nagu V. Noreika, J. Ryhänen, M. Voites, M. Palm, P. Lill, A. Saal, R. Soom, P. Volmer, H. Lokuta, A. Mikk, K. Vähi, O. Kuusik, M. Listra, K. Puis, P. Jonas, D. Savinova, M. Veretenina, A. Pillak, T. Dede, K. Jürgens, S. Laagus, A. Soode, A. Karp, S. Breede, T. Nugis, R. Raalik, P. Balakin, R. Kull, R. Tamm jt. Kontserttegevus on teda kokku viinud ka väljapaistvate interpreetidega, nagu P. Paemurru, M. Tampere-Bezrodny, A. Lend, A. Tammesalu, V. Veldi jt. Paemurru on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi magistantuuri prof. Laine Metsa õpilasena (1999) ning töötab alates 1986. aastast Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. Ta on osalenud kontsertmeistrina paljudes Bavarian Opera Academy meistriklassides ja ettelaulmistel Saksamaal. Paemurru on pälvinud mitmetel laulukonkurssidel parima klaverisaatja eripreemia, sh viiel korral Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel lauljate konkursil. 2016. aastast alates töötab ta teatris Vanemuine kontsertmeistrina. Piia Paemurru on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.