Giuseppe Verdi (1813–1901)

Brindisi Libiamo ne’ lieti calici / Joogem rõõmsatest karikatest – ooperist La Traviata

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

– Leporello aaria Notte e giorno / Ööd ja päevad

– Zerlina ja Don Giovanni duettino Là ci darem la mano / Seal ulatan sulle käe

ooperist Don Giovanni

Claudio Monteverdi (1567–1643)

Arnalta retsitatiiv ja aaria Adagiati, Poppea – Oblivion soave / Puhka, Poppea – Magus unustus – ooperist L’incoronazione di Poppea / Poppea kroonimine

Wolfgang Amadeus Mozart

– Sarastro aaria O Isis und Osiris/  Oo Isis ja Osiris

– Pamina, Tamino ja Sarastro tertsett Soll ich dich, Teurer, nicht mehr sehen / Kas ma sind, kallis, enam ei näe

ooperist Die Zauberflöte / Võluflööt

Modest Mussorgsky (1839–1881)

Jurodivõi stseen Mesyats idyot, kotyonok plachet / Kuu tõuseb, kassipoeg nutab – ooperist Boris Godunov

Antonín Dvořák (1841–1904)

Russalka laul kuule Měsíčku na nebi hlubokém / Kuuke kõrgel taevas – ooperist Russalka

Pjotr Tšaikovski (1840–1893)

Lenski ja Onegini duett Vragi! Davno li drug ot druga / Vaenlased! Kas tõesti nii ammu veel sõbrad? – ooperist Jevgeni Onegin

Jules Massenet (1842–1912)

Salomé aaria Il est doux, il est bon / Ta on õrn, ta on hea – ooperist Hérodiade

Georges Bizet (1838 – 1875)

Ralphi aaria Quand la flamme de l’amour  / Kui armastuse leek  – ooperist La jolie fille de Perth / Perthi kaunitar 

Ruggero Leoncavallo (1857–1919)

Peppe (Arlecchino) serenaad O Colombina, il tenero fido Arlecchin / Oo Colombina, õrn ja truu Arlecchino – ooperist Pagliacci / Pajatsid

Giuseppe Verdi

Banco retsitatiiv ja aaria Studia il passo, o mio figlio – Come dal ciel precipita / Vaata hoolega teed, mu poeg – Kuidas taevast langeb – ooperist Macbeth

Giacomo Puccini (1858–1924)

Lauretta aaria O mio babbino caro / Oo mu kallis isake – ooperist Gianni Schicchi

Gaetano Donizetti (1797–1848)

Adina ja Nemorino retsitatiiv ja stseen Caro elisir – Lallaralla / Kallis armujook – Lallaralla – ooperist L’elisir d’amore / Armujook

Francesco Sartori (s. 1957)

Con te partirò / On aeg hüvasti jätta / Time to Say Goodbye

KRISTINA VÄHI on tunnustust pälvinud nii ooperi-, opereti kui ka muusikalisolistina. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (õp. M. Jõgeva) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, omandades bakalaureuse- ja magistrikraadi ooperilaulu erialal (õp. R. Airenne, prof. T. Novitšenko). Vähi on täiendanud end Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ning osalenud mitmetes meistriklassides (E. Märtson, G. Kahry, C. Deutekom, R. Piernay, I. Kremling, J. Beckman, M. Pelo, M. Hauswalter). Vähi on võitnud I preemia Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil (1996). Aastatel 2006–2013 töötas Vähi Rahvusooper Estonias solistina. Ta on laulnud ka Rahvusteater Vanemuise ja EMTA Ooperistuudio etendustel, Kuressaare Ooperipäevadel ja teda on kutsutud laulma erinevatele festivalidele ning Smithbridge Productions ja RT Vanemuise korraldatud muusikalidesse. Alates 1997 on ta loomingulise ühenduse Operetta Scretta solist. Tema rollide hulka kuuluvad: Adina (Donizetti „Armujook“), Paruness (Lortzing „Salakütt“), Ännchen (Weber „Nõidkütt“), Oscar (Verdi „Maskiball“), Mozarti rollidest Zerlina, Esimene daam ja Despina („Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Così fan tutte“); Menotti ooperitest Lucy, Monica ja Miss Pinkerton („Telefon“, „Meedium“, „Vanatüdruk ja varas“); Rossini ooperitest Fanny ja Clorinda („Abieluveksel“, „Tuhkatriinu“); Nedda (Leoncavallo „Pajatsid“), Ninetta (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“), Luise (Aints „Rehepapp“), Adele ja Gagliari (Strauss „Nahkhiir“, „Viini veri“), Lisa ja Stasi (Kálmán „Krahvinna Mariza“, „Silva“), Damon (Händel „Acis ja Galatea“), Maria (Leigh „Mees La Manchast“), Soulgirl ja Carlotta (Webber „Jesus Christ Superstar“, „Ooperifantoom“) jt. Hetkel tegutseb Vähi vabakutselise ooperisolistina. Kristina Vähi on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

FILIPP VARIK on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli lauluerialal õp. U. Jolleri juhendamisel (2018) ning omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2023) J. Tralla käe all. Hiljem on ta täiendanud end M. Hauswalteri juures. Hetkel töötab Varik Lyoni Rahvusooperi ooperistuudios. Lisaks klassikalisele laulule on ta õppinud kooridirigeerimist H. Surva juhendamisel. Varik on koostööd teinud mainekate dirigentidega nagu D. Rustioni, G. Sacripanti, W. Marshall ja V. Pähn ning lavastajatega nagu C. Loy, L. Pelly, R. Brunel ja L. Kolle. Varik on laulnud ooperites nagu “Akhnaten” (Philip Glass), “Abstrakte oper” (Boris Blacher), “Wozzeck” (Alban Berg), “Il turco in Italia” (Gioachino Rossini), “Andrea Chenier” (Umberto Giordano), “Peter Grimes” (Benjamin Britten) ja “Louise” (Gustave Charpentier).

STANISLAV ŠELJAHHOVSKI on bass-bariton, kes omandas vokaalhariduse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2024. aastal lõpetas ta magistriõppe lauluerialal M. Turi lauluklassis. Tema professionaalne tegevus on seotud Eesti ja Euroopa ooperilavadega: ta on osalenud lavastustes Rahvusooperis Estonia, Rahvusteatris Vanemuine ning Savonlinna Ooperifestivalil. Ta on osalenud tuntud ooperilauljate ja pedagoogide meistriklassides, sh M. Guleghina ja prof. S. Patarino retsitatiivi meistriklass Cesare Pollini konservatooriumis Padovas. 2023. aastal pälvis Šeljahhovski Elfrida ja Erich Rämmeldi fondi stipendiumi. Šeljahhovski repertuaar hõlmab nii klassikalisi ooperirolle kui ka partiisid vokaalsümfoonilistes suurteostes ning laia stiilispektrit barokist kuni XX ja XXI sajandi teosteni. Ta on keskendunud Bachi, Mozarti, Rossini ja Verdi loomingu, samuti vene vokaal-sümfoonilise repertuaari esitamisele. Olulise osa Stanislav Šeljahhovski kontsert- ja lavapraktikast moodustavad ka XX sajandi heliloojate teosed, sh Stravinski ja Janáček, mis kujundavad mitmekülgse ja stiililiselt tasakaalustatud repertuaariprofiili.

Pianist ja laulja KATRIN LEHISMETS lõpetas klaveri erialal Haapsalu Laste Muusikakoolis ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Klaveriõpingud jätkusid aastatel 1989–91 Tallinna Konservatooriumis. Aastal 1995 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulu eriala. 1999. aastal omandas Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis samal erialal magistrikraadi cum laude. Ta on täiendanud end 1992 Berliinis Hanns Eisleri nim. Kõrgemas Muusikakoolis ja aastast 2014 Michèle Crideri juures. Juba õpingute ajal tegutses Lehismets ka kontsertmeistrina. Lauljana debüteeris ta 1998 Praha Stavovské Divadlos Mozarti ooperis “Don Giovanni” Zerlina rollis. Lehismets on olnud Praha Riigiooperi solist, Salzburgi Landestheatris kontsertmeister, samuti muusikajuht ja solist, Landestheater Niederbayern solist, kontsertmeister ja orkestripianist, Salzburgi Theater Offensive’is laulja, näitleja, pianist ja muusikajuht. Näitlejana on ta töötanud ka teatris Varius. Repetiitorina on Lehismets töötanud Salzburgi Festivalil, Mozarteumi Rahvusvahelises Suveakadeemias, Eva Lindi Akadeemias, Grace Bumbry erastuudios ning olnud saatjaks mitmetel väljapaistvate ooperilauljate meistrikursustel (J. Kaufmann, S. Jo jne.). Alates 2012. aastast töötab Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis kontsertmeistri ja vocal coach’ina. Kontserttegevus on viinud teda pea igasse Euroopa riiki, samuti Ameerikasse, Kanadasse, Küprosele, Filipiini saartele ja Egiptusesse. Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel sealhulgas Saaremaa Ooperipäevad, Solothurn Classics, Praha Kevad, Festival Internazionale di Musica Antica e Contemporanea Torino, Trieste Prima, Mezinarodni hudebni festival Brno, International Music Festival Santanyí ja mitmel korral Aspekte Salzburg.