Open/Close Menu Planet Of Talent
Rapla Festival on lõpusirgel – täna õhtul Lembit Saarsalu juubel ja homme Pärt Uusbergi teose maailma esiettekanne.
XXXI Rapla Kirikumuusika Festivali kaks viimast kontserti toimuvad 14. juulil kell 19 Vahastu kirikus, kus esineb Lembit Saarsalu kvartett ja 15. juulil kell 19 Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, kus Pärt Uusbergi dirigeerimisel astuvad üles kammerkoor Head Ööd, Vend ja keelpilliorkester Collegium Consonante. Festivali kunstiline juht on Pille Lill ning korraldaja Muusikute fond PLMF. 
 
“Festival on möödunud publikurohkelt ja toonud rõõmu eriilmeliste kontsertidega”, ütleb Pille Lill ning lisab, “mõlemad viimased kontserdid on juubelihõngulised ja taaskord jõuab kuulajateni sel festivalil ka maailma esiettekanne”.

Täna, 14. juulil kell 19 saab publik nautida Lembit Saarsalu kvarteti esituses juubelikontserti pealkirjaga “Arusammas”. Laval musitseerivad lisaks koos juubilari Lembit Saarsaluga ka Olav Ehala (klaver), Toomas Rull (löökpillid) ja Toivo Unt (kontrabass). Kaastegev on andekas lauljatar Susanna Aleksandra. Kontserdil kõlavad Saarsalu loomingust teosed „Koduväraval“, „Muretu lapsepõlv“, „Ood sinises“, „Laul Irmelile“, „Kell kuus peale lõunat“, „Lend üle kõrbe“, „Nood kauged suved“, samuti Olav Ehala „Siin on oja“, Susanna Aleksandra „Sinulgi on oma viis“, „Rohkem kui ilus“, Uno Naissoo „Õnne algus“ ja Duke Ellingtoni „Indigo tuju“. 

Festivali lõppkontserdil homme, 15. juulil kell 19 Rapla Maarja-Magdaleena kirikus kõlab maailma esiettekandes Pärt Uusbergi teos “Regiväli”, mida esitavad kammerkoor Head Ööd, Vend, kes ühtlasi tähistab selle kontserdiga oma 15. aastapäeva, ja keelpilliorkester Collegium Consonante. Lõppkontserdil antakse üle ka Konkursi Raplamaa Noor Muusik 2023 Grand Prix tiitel koos rahalise preemiaga. 

Pärt Uusberg sõnab: “Regiväli” on 8-osaline suurvorm segakoorile ja keelpilliorkestrile, mis põhineb erinevatel regilauludel. Võimalus on tajuda seda ca 50-minutilist teost kui vaba rännakut esivanemate radadel, aga ühtlasi on võimalik jälgida ka üht mitmetähenduslikku narratiivset kulgu, mille keskmeks mina-tegelasena on nekrut. Olgugi et sõda on taas teemana aktuaalseks saanud, on siiski minu tajus nekrut võrrutatav üldisemalt ajalikkusega silmitsi seisva inimesega. Nekrutiks olemise saatus, väljavalitus on võrrutatav surelikuks olemise paratamatusega. Ehk siis absoluutselt iga inimese saatusega. See teos on mul mõttes olnud juba 4 aastat, viimaks sai kirja. Suur tänu koostöö eest: Urmas Kalla, Celia Roose, Janika Oras, Taive Särg, Kärt Johanson, Heli Kendra.”  

Festivali kava on nähtav www.raplafestival.ee

Piletid on müügis Piletilevis ja kohapeal. 

Iga ürituse kohta saab jooksvalt infot https://www.facebook.com/raplafestival

LEMBIT SAARSALU on rahvusvaheliselt üks mainekamaid eesti džässmuusikuid ja saksofoniste. Ta on pärjatud tiitlitega ”Eesti džässi visiitkaart”, „Jazzi pärl“ jmt. Ta on on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal, töötanud ENSV Riikliku Filharmoonia solistina (1965–1990) ning mänginud seal mitmes ansamblis (Viru, Laine, Tallinna Kvartett). Saarsalu hakkas džässmuusikaga tegelema juba õpingute ajal, debüteeris 1965 Tallinna rahvusvahelisel džässifestivalil. Aastast 1984 on ta mänginud koos vene pianisti Leonid Vintskevitšiga duos Jazz for Two ning esinenud paljudel rahvusvahelistel džässifestivalidel. 2003. aastal lõi ta Tartus festivali RainbowJazz, kutsus kokku ka omanimelise saksofoniorkestri. Ta on juhendanud meistrikursusi mitmes Ameerika ja Saksamaa ülikoolis. ETV-l on temast valminud filmid „Vana meloodia“ (1981) ja „Kuukiired“ (1982). Saarsalu on esinenud koos paljude tippmuusikutega (nt Elvin Jones, John Stowell, Kevin Mahogany, Evelyn White, Eve Cornelious, Jutta Glaser, David Gološtšokin), samuti Eesti parimate džässmuusikutega (Olav Ehala, Tõnu Naissoo, Toivo Unt, Taivo Sillar, Tiit Paulus, Silvi Vrait) ning orkestritega, sh Estonian Dream Big Band ja Wild Wind Factory. Koostöös sümfooniaorkestritega on ta ette kandnud džäss-sümfoonilisi suurvorme Eestis, Soomes, Rootsis ja Ameerikas. 2018. aasta sügisel omistati Saarsalule Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia „Eesti jazzi suurkuju“.

PÄRT UUSBERG on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal (2009, õpetaja Heli Jürgenson), omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal (2014, professor Tõnu Kõrvits) ning teise magistrikraadi 2018. aastal koorijuhtimise erialal (professor Tõnu Kaljuste). Praegu on Uusberg vabakutseline helilooja ja dirigent. Heliloojana on ta kirjutanud peamiselt koorimuusikat, aga ka kammer-, orkestri- ja filmimuusikat. Ilmunud on mitmeid autoriplaate („Siis vaikivad kõik mõtted“, „Liiv, meri ning mõtted“, „Õhtu ilu“, „Luiged läevad“, „Eestimaa atmosfäärid“). Dirigendina on ta olnud 2008. aastast enda poolt asutatud kammerkoori Head Ööd, Vend peadirigent ning ühtlasi juhatanud külalisdirigendina erinevaid projekte (sealhulgas Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori, kammerkoori Voces Tallinn; juhtinud Eesti Segakooride Liidu suvekooli kui ka rahvusvahelisi ateljeesid). 2019. aastal võitis ta VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi. 2019. aasta üldlaulupeol juhatas Uusberg enda loodud kantaati „Igaviku tuules“ ning oli tänavuse noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstiline juht. Eesti Kooriühing on tunnustanud Uusbergi kahel korral aasta kooriheliloojana (2012, 2018), samuti pälvis ta 2021. aasta tegemiste eest aasta dirigendi tiitli.

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvořák “Missa D-duur” jt). Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul (2005) ning Ameerika Talentide Orkestri YOA esinemine Carlos Miguel Prieto dirigeerimisel (2016), kus solistina astus lavale maailmakuulus tšellist Gautier Capuçon. Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritanniast Jaapanini. Festivali toetavad järjepidevalt Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald, Akzo Nobel, Harviker ja paljud teised.

© Muusikute Fond PLMF 2023. Kodulehe autor W3b.ee

0
    0
    Your Cart
    Your cart is emptyReturn to Shop