Haapsalus koguneb homme, 19.05 Eesti kultuurieliit arutama kogukondade kestliku arengu teemadel.
Haapsalu Kultuurikeskuses algab homme, 19. mail kell 11 Eesti Kultuuri Koja aastakonverents “Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud”. Konverentsil kuulutatakse välja Kultuuri Tegu 2022 laureaadid ja esitletakse äsja ilmunud raamatut „Igal vallal oma ooper: Eesti rahvamajade lugu“.
Konverentsist teeb veebiülekande Postimehe kultuuritoimetus.
“On sümboolne, et just Haapsalus toimus Koja esimene aastakonverents “Mis on kultuuri väärtus?” 2014. aastal ning tänavune kümnes kultuurirahva kokkusaamine on taaskord Haapsalus”, ütleb Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Pille Lill. “Ei ole midagi olulisemat väikerahva püsimajäämisel kultuurist, kui rahva vaimsuse kandjast ning on hea meel, et Koda hoiab aktiivsena järjepidevat diskussiooni kultuuri jätkusuutlikkuse teemadel.”
Konverentsipäeval saab tutvuda äsja valminud raamatuga „Igal vallal oma ooper: Eesti rahvamajade lugu“, mis annab põhjaliku ülevaate eesti rahvamajadest. Autorid on kultuurisotsioloog Egge Kulbok-Lattik, arhitektuuriteadlane Karin Paulus ja ajaloolane Lauri Suurmaa. Raamat avab Eesti seltsi- ja rahvamajade sünni ja kujunemise kaudu maarahva moderniseerumise loo.
„Ootasime seda kaua!“ kiidab suurt tööd teose väljaandja, Eesti Rahvamajade Ühingu esinaine Ülle Välimäe. „Oleme väga õnnelikud, et rahvamajade mõju ja kaalukas roll läbi sajandite nüüd kõigile nähtavaks saavad.“
„Rahvamajad rajati seltside eestvõttel ja kavandati nagu ooperiteatrid: saali, lava, harjutusruumide ja kohvikuga. Neis majades sai maarahvas laiema juurdepääsu haridusele ja kunstilisele eneseväljendusele, mis oli seni kättesaamatu olnud. Nii kujunes eesti ühiskonna moodne ruumiline kultuurimudel ja avalikkus – seltskond ja parnass,“ selgitab Egge Kulbok-Lattik. Karin Paulus lisab, et raamat näitab, mil viisil seltsielu inimesi ühendab ja identiteeti loob. „Luubi all on ka rahvamajade arhitektuur 19. sajandist võimsate tänapäevaste ehitisteni.“ Põneva sissevaate Eesti ajalukku annab kultuuripoliitika ülevaade, kus mõtestatakse eri ajastute ideoloogiat, näiteks Nõukogude perioodi sundi, aga ka varjatud vastutegevust. Raamatus on ohtralt haruldast pildimaterjali ja seda rikastavad ajakirjanduslikud vahepalad, mille on valinud ajaloolane Lauri Suurmaa. Teose on kujundanud Martin Mileiko, (OÜ Profimeedia). Raamatu väljaandja ja autoritega on võimalik kohtuda esitlusel 30. mail kell 16 Viru keskuse Rahva Raamatu raamatukaupluses.
Konverentsil selguvad Kultuuri Tegu 2022 laureaadid. Auhinda antakse välja aastast 2014 koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes toetab auhinnafondi 5000 euroga. Nominentideks osutusid Rasmus Puur Veljo Tormise töö jätkajana, Hiiumaa kontserdisari “Kassari Klassika”, Alo Põldmäe ja Vahur Kivistiku Klaverimuuseumi püsinäitus ning Dante Alighieri „Jumaliku komöödia“ täistõlke ilmumine eesti keeles, maalikunstnik Hando Tamm, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, mari rahvusest kunstnik ja kunstiõpetaja Zhanna Toht, baleriin Sandra Iva, flöödimängija Minna Emilia Vürst ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kultuuriõhtute algataja Kätlin Kits.
Eesti Kultuuri Koja 2023. aasta konverents keskendub meie kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hoidmisele ja arendamisele. Fookuses on kultuurielu keskuste – rahvamajade, muuseumide, huvi- ja väikekoolide ning loomeettevõtjate kestlik areng. Kogukondlik ja ökoloogiline eluviis vajab muutunud pandeemiajärgsel kriiside ajal (sõda Ukrainas, majanduslik surutis) teadlikku tegevust ning ühisel kandepinnal ja regionaalpoliitilisel tasandil lahenduste leidmist.
Kuidas mõjutavad kultuuriasutused ja koolid piirkonna arengut? Kuidas saab riik, tagades KOV-ide autonoomia ning toetada valdkonna eksistentsi ja arengut? Kes on kogukondade kultuurilise jätkusuutlikkuse alalhoidjad? Nendele küsimustele leiavad lahendusi ettekannetes kirjandusteadlane Maarja Vaino, keeleteadlane Indrek Park, arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel, Kihnu pärimuskultuuri eestkõneleja Mare Mätas, Läti Ülikooli Liivimaa Instituudi direktor Valt Ernštreit, Setomaa pärimuskultuuri eestkõneleja Ülle Kauksi, koolijuhid Pille Kaisel ja Eha Jakobson ning kultuurisotsioloog Egge Kulbok-Lattik. Paneelides saavad sõna Veikko Luhalaid, Triino Lest, Kalle Vister ja Ülle Välimäe ning arutelusid juhivad Toomas Kiho, Ülle Juht ja Jaak Prozes. Poliitikute diskussiooni juhib Pille Lill, kus osalevad teiste seas Riigikogu Kultuurikomisjoni aseesimees Tõnis Lukas Isamaast, EKRE haridus- ja kultuuritoimkonna esimees Toivo Tasa ja Põhja-Pärnumaa abivallavanem Marko Šorin Keskerakonnast.
Konverentsi toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Haapsalu linn, Eesti Kultuurkapital.
