JOHAN RANDVERE alustas klaveriõpinguid Võru Muusikakoolis (õp. Merike Kapp) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Marja Jürisson, prof. Ivari Ilja). Aastal 2016 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (EMTA, prof. I. Ilja), mille raames täiendas end Milaano G. Verdi nim. Conservatorios (2012-2015, prof. Valerio Premuroso). Käesolevast aastast jätkab ta EMTA doktorantuuris. J. Randvere on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel – “Klaviermusik” Vilniuses (I koht, 2008), “Con Brio 2008” Tallinnas (finalist), EPTA konkurss Belgias (II koht, 2010), Noorte Muusikute konkurss Catanias (I koht ja Grand Prix, 2012), Noorte Muusikute konkurss “Luciano Luciani” (III koht, 2013), Pianistide konkurss “Coop” (II koht, 2013), konkurss “Andrea Baldi” (I koht ja Grand Prix, 2014), “Con Brio 2010” (Con Brio Trio koosseisus finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessions´i eripreemia), telekonkurss “Klassikatähed 2013” (finalist) ja VIII Eesti Pianistide konkurss (II koht, 2014). Talle on omistatud Muusikute Fondi PLMF “Noor muusik 2014” preemia. J. Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, Soomes, USA-s, Kanadas ja Hollandis. Ta on esinenud erinevates koosseisudes sellistel maailma lavadel nagu New York’i Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Minski Filharmoonia- ja Kaunase Filharmoonia Suur saal ning Milaano Puccini nim. saal. Teda on korduvalt kutsutud solistina mitmete orkestrite ette nagu Eesti Riiklik-, Läti Riiklik-, Maladzetsna-, Vanemuise-, Valgevene Raadio-, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester ning Tallinna Kammerorkester, dirigentideks Risto Joost, Toomas Vavilov, Paul Mägi, Jüri Alpterten, Kaspar Mänd, Tarmo Leinatamm, Saša Mäkilä, Grigori Soroka, Erki Pehk, Mihhail Gerts jt. J. Randvere kuulub Klaveriorkestri-ning vanamuusikaansambli Heinavanker koosseisu.
RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastast asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia poistekoor töötab kooristuudiona, millel on kolm koosseisu: põhikoor ja kaks õppekoori, kus vokaalkunsti omandavad kokku 150 andekat noort lauljat. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil – häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena. Koori tegevuse peamisteks eesmärkideks on eesti poistelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine, lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine ning nende vaimsete väärtushinnangute kujundamine. Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (nt Puccini „Tosca“ ja „Boheem“, Bizet’ „Carmen“, Mascagni „Talupoja au“, Leoncavallo „Pajatsid“, Tšaikovski „Pähklipureja“ jt). Ka koori meeshääled on laulnud teatri lavastustes väiksemaid rolle (Ripsi „Imelaps“, Wagneri „Parsifal“, Leigh’ „Mees La Manchast“ jt). Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Koori repertuaari krooniks on vokaal-sümfoonilised suurvormid (Britten „Sõjareekviem“, Orff „Carmina burana“, Mendelssohn „Paulus“, Tobias „Joonase lähetamine“ jt). Aastas on keskmiselt 40 esinemist nii iseseisvate kontsertidena kui ka koostöös teiste tuntud muusikakollektiividega (ERSO, Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus, RO Estonia orkester jt). Solistidena on viimase kümne aasta jooksul olnud kaastegevad Aile Asszonyi, Evelin Ojalo, Angelika Mikk, Oliver Kuusik, Kristjan-Jaanek Mölder, Heldur Harry Põlda.
Koor on korduvalt osa võtnud mainekatest koorifestivalidest ja osalenud rahvusvahelistes ning Rahvusooper Estonia poolt korraldatud muusikaprojektides: V rahvusvaheline poistekooride festival Riias (2004), kontsertreis Saksamaale (2006, Kieli, Hohenhamelni ja Marburgi kirikutes), Cantemuse koorifestival Nyíregyházas Ungaris (2006), esinemine erikülalisena Cornwalli rahvusvahelisel meeskooride festivalil (2007 ja 2011), Lera Auerbachi suurteose „Vene reekviem“ maailmaesiettekanne Bremenis koos segakooriga „Latvija“ ja Bremeni Filharmoonikutega Tõnu Kaljuste juhatusel (2007), Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kontserdid Kiievis (2008), Lera Auerbachi „Vene reekviemi“ ettekanded Cuencas, Tallinnas ja Riias (2008), I ülemaailmne mees- ja poistekooride festival Hradec Kraloves ja Prahas (2008), kontserdid Saaremaa Ooperipäevade raames Valjala, Kihelkonna, Mustjala ja Muhu kirikutes (2009), kontsertreis Kreekasse (2010), festival „Europa Cantat Junior“ (2011), RO Estonia rahvusvahelise muusikapäeva ooperigala Helsingis ja Tallinnas (2011). Koor on saavutanud kõrgeid auhindu järgmistel koorikonkurssidel: I koht Eesti Meestelaulu Seltsi koorikonkursil poistekooride A-kategoorias (2003) ja samal aastal I koht 21 riigi seas lastekooride vanema astme kategoorias Llangolleni koorikonkursil Walesis; 2 kuldmedalit Olomouc’i koorikonkursil Tšehhi Vabariigis (2005); kuldmedal Cantemuse koorifestivalil Nyíregyházas Ungaris (2006).