SAAGAD
23. august kell 19.00 Mustpeade Valge saal
Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Irina Zahharenkova (klaver)
Maano Männi (viiul), Kristina Kriit (viiul)
Andres Kaljuste (vioola), Valle-Rasmus Roots (tšello)
Pontus Grans (kontrabass, FI), Toomas Vavilov (klarnet)
Peeter Sarapuu (fagott), Kreete Perandi (metsasarv)
Kavas:
Mirjam Tally (*1976)
„Soe elu jäämäe jalamil“ klarnetile ja klaverile
/ „Warm Life at the Foot of the Iceberg“ for clarinet and piano
Lars Karlsson (*1953)
„Sonata da camera“ kontrabassile ja klaverile (pühendatud Pontus Gransile)
/ „Sonata da camera“ for double bass and piano (dedicated to Pontus Grans)
I Lento
II Presto
III Andante Moderato
IV Allegro
Karol Szymanowski (1882–1937)
„Mity“ („Müüdid“) op 30 / „Mythes“
La Fontaine d’ Arethuse (Arethusa purskkaev) /Arethusa Fountain
Narcissus (Narkissos)
Dryades et Pan (Drüaadid ja paan) / Dryads and Pan
Jean Sibelius (1865–1957)
„En Saga“ („Saaga“) op 9 / „A Saga“
(seade J. Kuusisto / arr. J. Kuusisto)
ANNA-LIISA BEZRODNY on väljapaistvate muusikute perre sündinud särav artist, kes on nõutud mitmel pool maailmas nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta alustas viiulimängu õpinguid kahe aastasena Ivi Tiviku käe all ning jätkas vanemate juhendusel Helsingis, Sibeliuse Akadeemias. A.-L. Bezrodny on sooritanud magistrikraadi nii Sibeliuse Akadeemias Helsingis kui mainekas Guildhalli Muusika kõrgkoolis Londonis. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, sh Guildhall konkursi (London) kuldmedali võitja (2006), mille varem on pälvinud sellised tuntud muusikud nagu Jaqueline du Pré ja Bryan Terfel. Teda on tunnustatud Kultuurkapitali aastapreemiaga (2013), Soomes preemiaga ”Pro Musica” ning Londoni Sümfooniaorkestri PROMIS preemiaga (2007). A.-L. Bezrodny on soleerinud pea kõikide Soome ja Eesti orkestrite ees nagu ka Philharmonia Orchestra, London; Moskva TV Sümfooniaorkester; Royal Philharmonic Orchestra, London; Latvian National Orchestra, City of Birmingham Symphony Orchestra; Mitteldeutscher Rundfunk Orkester, Leipzig; Peterburgi Sümfooniaorkester; Gewandhaus Orkester, Leipzig; Chile Symphony Orchestra jpt. Ta on teinud koostööd väljapaistvate dirigentidega, sh Leif Segerstam, Eri Klas, sir Colin Davis, Nikolai Aleksejev, Sian Edwards, Paavo Järvi, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Leonid Grin, Alan Burimbajev, Okko Kamu jpt. A.-L. Bezrodny tegutseb aktiivse kammermuusikuna esinedes igal aastal mitmetel rahvusvahelistel festivalidel üle maailma. Partneriteks on olnud tuntud muusikud, sh Jan-Erik Gustafsson, Maxim Vengerov, Barnabas Kelemen, Ivry Gitlis, Ida Händel, Alexander Rudin, Jean-Efflam Bavouzet, Liana Isakadze, Lisa Batiashvili, Vikingur Olafsson, Sayaka Shoji, Gilles Apap jpt. Tema repertuaar ulatub barokist kaasaegse muusikani. Mitmed heliloojad on talle kirjutanud ja pühendanud teoseid, sh Jaan Rääts, Tõnu Kõrvits, Rein Rannap, Ülo Krigul jt. A.-L. Bezrodny on salvestanud CD koostöös pianist Ivari Iljaga (ALBA Records, 2009), E. Tambergi Viiulikontserdi Vanemuise sümfooniaorkestriga (dir Mihkel Kütson, 2010), Haydni ja Mozarti Kontserdid (ERP, 2013) ning Mendelssohni Okteti Maxim Vengeroviga (EMI Records, 2019). Ta on Karlsruhe Muusikakõrgkooli professor Saksamaal ning õpetab Londonis Guildhall Muusika- ja Draamakoolis ja Purcell Muusika erikoolis. A.-L. Bezrodny mängib Soome Kultuurifondi Hieronymus II Amati viiulil.
MAANO MÄNNI on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (1992, prof Jüri Gerretz). Ta on töötanud kontsertmeistrina Tallinna Kammerorkestris (1993-1996) ja Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (1993-2000) ning alates aastast 2002 Vaasa Linnaorkestris Soomes. Lisaks orkestritööle on M. Männi aktiivne kammermuusik, esinedes selliste rahvusvahelise haardega muusikutega nagu Ralf Gothoniga (klaver), Torleif Thedéen (tšello), Yuval Gotlibovich (vioola) jpt. Aastal 2001 asutas M. Männi koos tšellist Aare Tammesaluga Tobiase Keelpillikvarteti, millega on esinetud mitmel pool Euroopas sh Berliini Konzerthaus (2015) ja Peterburi Capella saal (2018). Ta on soleerinud mitmete orkestrite ees väljapaistvate dirigentide juhatamisel, sh Neeme Järvi, Alexander Vedernikov, Andrei Boreiko, Arvo Volmer, Juha Kangas, Jin Wang jt. M. Männi on täiendanud end orkestridirigeerimise erialal Jorma Panula, Leonid Grin’i ja Ilmar Tõnissoni kursustel. Ta on juhatanud Eesti Sinfoniettat ning Vaasa ja Pärnu Linnaorkestreid. Talle meeldib sünteesida muusikastiile ning koostada eriilmelisi kontserdikavu. Vaasas on publiku soosingu pälvinud M. Männi juhatatud kontserdid eri sihtrühmadele (kooli- ja seeniorkontserdid), samuti soovikontserdid („Sinun hetkesi-Din stund“, Flamenco- ja Tango Nuevo kontsert, Tšaikovski portree). Aastal 2015 juhatas ta Klaaspärimäng Sinfoniettat Evald Vainu juubelikontsertidel „Optimist“ koos Tallinna Linnateatri näitlejatega Eesti suuremates kontserdisaalides, mis jäädvustati ka ETV-le. M. Männi on salvestanud mitmele plaadifirmale sh Erdeklang, Ondine ja Alba Records. Aastal 2012 ilmus CD-plaat Kuus aastaaega+, kus ta esitab Pärnu Linnaorkestri solistina Astor Piazzolla ja Evald Vainu teoseid viiulile ja orkestrile. Plaat on saanud positiivset tagasisidet ning muusikakriitik Igor Garšnek on öelnud: Kuus aastaaega+ igasse plaadiriiulisse!” (Sirp, 2013/10/04). 2014. aastal ilmus Vaasa Linnaorkestri CD-plaat Soome lüürikat ja romantikat, millel M. Männi soleerib enda orkestreeritud Toivo Kuula viiulipalas Notturno Op. 3a/2. Kontserdihooajal 2017/2018 juhatas ta mitmel korral Vaasa Linnaorksterit, kus muuhulgas esines solistina mainekas sopran Camilla Nylund. Eesti Sinfoniettaga on teda saatnud tihe koostöö alates orkestri asutamisest jaanuaris 2017. Koos on üles astutud erinevatel festivalidel Eestis (näit Kuressaare Kammerfestival), aga ka Kreekas ja Iisraelis. 2019. aastal esines M. Männi Estonia Kontserdisaalis Eesti Sinfonietta ees nii solisti, dirigendi kui kontsertmeistrina ning dirigent Kristiina Poska juhatamisel Viini Musikvereini Kuldses saalis. Alates 2016. aastast mängib M. Männi Soome Kultuurkapitalile kuuluval prantsuse meistri Charles François Gandi viiulil aastast 1810. 2021. aasta kevadel toimuvad Maano Männi initsiatiivil Helsingis ja Vaasas helilooja Toivo Kuula muusikapäevad.
KRISTINA KRIIT on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (prof. Mari Tampere-Bezrodny, 2004) ning täiendanud end prof. Igor Bezrodny, Eduard Schmiederi, Pavel Vernikovi ja Hermann Krebbers’i juures. Ta on õppinud veel Universität Mozarteumis Salzburgis (2001-2002, prof. Hermann Kienzl). K. Kriit on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest konkurssidest, millest olulisemad on Heino Elleri nim. konkurss Tallinnas (eripreemia, 1996) ja Henryk Wieniawski nim. konkurss Poolas (Lublinis, 1997). K. Kriit on hinnatud nüüdismuusika esitajana ja esinenud solisti ning kammermuusikuna peaaegu kõikides Euroopa ja Skandinaavia maades. Ta on olnud kahel korral maineka Holland Music Sessions’i stipendiaat. Ta on olnud algatajaks Tallinna keelpillitriole (2005). Käesoleval ajal on ta EMTA õppejõud ja RO Estonia Sümfooniaorkestri III kontsertmeister.
IRINA ZAHHARENKOVA on oma generatsiooni üks väljapaistvamaid ja maailmas enim tunnustust pälvinud pianiste. Ta alustas klaverimänguga nelja-aastaselt koos emaga ja jätkas Tallinna Georg Otsa nim. Muusikakoolis (prof. Mare Ots) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA, klaver: prof. Lilian Semper; klavessiin: prof. Maris Valk-Falk), kus lõpetas magistriõpingud aastal 2003 (prof. L.Semper). I. Zahharenkova õpingud jätkusid EMTA doktorantuuris aastatel 2003–2011. Helsingi Sibeliuse Akadeemia magistrikraadi kaitses ta aastal 2010 (prof. Hui-Ying Liu-Tawaststjerna). I. Zahharenkova on osalenud paljude maailmas tuntud pianistide meistrikursustel (S. Kovachevich, A. Hewitt, A. Schiff, V. Meržanov, H. Dreyfus, P. Hantaï, C. Stembridge, P. Vapavuori jt) ja võitnud peapreemiaid sellistelt rahvusvahelistelt konkurssidelt nagu M. Čiurlionise nim. konkurss (Leedu, 2003), konkurss “Premio Jaén” (Hispaania, 2004), festivali “Van Vlaanderen” haamerklaverikonkurss Brügges (Belgia, 2004), konkurss Epinal’is (Prantsusmaa, 2004), “Prahakevade“ klavessiinikonkurss (Tšehhi, 2005), G. Enescu nim. klaverikonkurss (Rumeenia, 2005), konkurss Genfis (Šveits, 2005), Alessandro Casagrande nim. konkurss (Itaalia, 2006), J. S. Bachi nim. klaverikonkurss Leipzigis (Saksamaa, 2006), Villa-Lobose nim. konkurss (Brasiilia, 2006) ning A. Rubinšteini nim. pianistide konkurss (Iisrael, 2008). I. Zahharenkova on esinenud rahvusvahelistel festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras jm, mainekal Kuhmo kammermuusikafestivalil nagu ka Eivere Klaverifestivalil ja Tallinna Kammermuusikafestivalil on ta järjepidevalt kutsutute esireas. Ta on astunud üles solistina mitmete orkestrite ees, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Helsingi Linnaorkester, Iisraeli Filharmoonikud, Orchestre de la Suisse Romande ja Orchestre National de Lorraine ning annab pidevalt kammerkontserte nii klaveri kui ka klavessiini sooloteostega. Ilmunud on kaks kompaktplaati tema interpretatsioonidega: J. S. Bachi Goldbergi variatsioonid BWV 988 (2010, Classical Recordings) ja D. Scarlatti sonaadid (2012, Classical Records) ning DVD “Keyboard Juggleress / Klahvpillivõlur” (2009, Estonian Records Production). Salvestused Jaapanis ja Zürichis maailma juhtivates salvestusstuudiotes 2017. aastal ootavad väljaandmist. I. Zahharenkova repertuaar on väga lai hõlmates teoseid barokist kaasaegse muusikani. Käesoleval ajal õpetab ta Sibeliuse Akadeemias, Soomes ning EMTA-s. Enesetäiendamiseks on ta õppinud lisaks veel ka orelit, keemiat, teoloogiat ja Eesti-Soome filoloogiat.
ANDRES KALJUSTE on dirigent ja vioolamängija, kelle muusikutee ning instrumendiõpingud said alguse Aino Riikjärve viiuliklassis. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist järgnesid õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Stockholmis Kuninglikus Muusikakõrgkoolis ning Berliinis, Hanns Eisleri Muusikakõrgkoolis. Tema juhendajateks on olnud Urmas Vulp, Nina Balabina, Oleg Balabine ning prof. Ulf Wallin. Pärast viiuliõpinguid oli A. Kaljuste Berliini Ringhäälingu Orkestriakadeemia liige, millele järgnes vabakutselise muusiku karjäär Londoni orkestrites Royal Philharmonic Orchestra, Philharmonia Orchestra ning Soomes külaliskontsertmeistrina Oulu Sinfonias. Aastatel 2014–2017 oli A. Kaljuste Helsingi Filharmoonikute vioolarühma külaliskontsertmeister ning omandas samaaegselt Sibeliuse Akadeemias orkestridirigeerimise magistrikraadi (prof. Atso Almila ja Hannu Lintu). 2016/17 hooajal debüteeris A. Kaljuste dirigendina mitmete orkestrite ees sh ERSO, Helsingi Filharmoonikud, Tampere Filharmoonikud, Odense Sümfooniaorkester, Oulu Sinfonia ning möödunud hooajal debüteeris ta Avanti! Kammerorkestri ees. Samuti juhatas ta äärmiselt lühikese etteteatamisajaga Lahti Sinfonia kontserti, kavas Vaughan Williams, Barber ja Dutilleux looming. Tuleval hooajal seisavad teiste hulgas ees debüüdid Aarhus Sümfooniaorkestri- ja Tallinna Kammerorkestriga. A. Kaljuste on eelnevalt töötanud Stockholmi Lilla Akademieni viiuli- ning vioola õppejõuna, orkestrite dirigendina ning instrumentaalansamblite juhendajana. Samuti on ta andnud meistriklasse Inglismaal, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas. Solistina on ta musitseeritud koos ERSO, Verona Filharmoonikute, Tallinna Kammerokrestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Pori Sinfonieta ja Belgrade Stringsiga. Aastal 2010 tegi A. Kaljuste oma debüüdi Berliini Kontserdimajas, esitades Kristiina Poska käe all Brahmsi viiulikontserti.
VALLE-RASMUS ROOTS alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis (Mart Laas, 2001), mille lõpetas 2013. aastal (M. Laas, prof. Henry-David Varema). 2017. lõpetas ta cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (prof. Varema ja Marko Ylönen) ja 2020. aastal cum laude magistriõpingud (prof. Varema). Alates 2020. aastast jätkab ta EMTAs õpinguid dirigeerimise erialal. Õppeaastal 2015/16 täiendas V.-R. Roots end ERASMUS+ üliõpilasvahetusprogrammi raames Berliinis, Universität der Künste’s (prof. Wolfgang Boettcher). Õppeaastal 2015/16 õppis V.-R. Roots ERASMUS+ üliõpilasvahetusprogrammi raames Berliinis, Universität der Künste’s (prof. Wolfgang Boettcher). Õppeaastal 2017/18 õppis ta Sibeliuse nim. Akadeemias Helsingis (prof. Marko Ylönen). V.-R. Roots on olnud edukas mitmetel konkurssidel: I preemia Balti Keelpillimängijate Konkursil (2018, Leedus, Vilniuses) ja Eesti Noorte Keelpillimängijate Konkurss-Festivali laureaat (2011, 2013). Koos pianist Auli Lonksiga saavutas ta 2015. aastal kammermuusikakonkursil In Corpore laureaaditiitli. Ta on Yamaha stipendiumikonkursi võitja (2016). V.-R. Roots on korduvalt soleerinud Tallinna Kammerorkestriga, TMKK Sümfooniaorkestriga, Baden-Badeni Filharmoonia Orkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ning EMTA Sümfooniaorkestriga. Ta on osalenud mitmetel kursustel ja meistrikursustel väljapaistvate tšellistide juhendamisel sh David Geringas, Wolfgang Boettcher, Jan-Erik Gustafsson, Nicholas Jones, Marko Ylönen, Francis Gouton jt. V.-R. Roots mängib Celeste Farotti tšellol (omanik pr. Maivi Kaljuvee), mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.
PONTUS GRANS alustas kontrabassi mängimist Lohjas koos Peter Gransiga ning õppis Helsingis Sibeliuse nim. Akadeemias koos Lasse Lagercrantzi ja Panu Pärssineniga. Õpingud jätkusid Šveitsis (Duncan McTier) ning ta on täiendanud end arvukatel meistrikursustel. Alates 2017. aasta sügisest on P. Grans olnud Vaasa Linnaorkestris kontrabassirühma kontsertmeister, töötades enne seda Oulu Sümfooniaorkestris. Lisaks on teda kutsutud osalema Helsingi Linnaorkestri esinemistel ning ta mängib regulaarselt Wegeliuse Kammer-Keelpilliorkestris. P. Grans esindas Soomet Euroopa Liidu Noorteorkestris aastatel 2009-10. Ta on aktiivne kammermuusik ning on solistina esitanud Einojuhani Rautavaara ja Eduard Tubina kontsertteoseid. P. Grans tellis Lars Karlssonilt teose Sonata da camera kontrabassile ja klaverile ning esitas seda esmakordselt 2017. aastal suvel.
TOOMAS VAVILOV lõpetas klarneti erialal 1988 Tallinna Muusikakeskkooli (Ülo Üksik) ja 1992 Eesti Muusikaakadeemia (Hannes Altrov) ning 1998 samas orkestri dirigendina (Jüri Alperten). Ta on täiendanud end dirigeerimise alal Jonas Aleksa ja Roman Matsovi juures, klarnetistina on ta osalenud Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko meistriklassides. Aastal 1990 võitis ta Eesti puhkpillimängijate konkursil esikoha. T. Vavilov oli aastatel 2004–2006 ERSO teine dirigent. 2006/07 oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Ta on juhatanud Eesti orkestreid, töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio kooriga. Klarnetistina on ta andnud kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias ja mujal. Ta on EMTA professor ja puhkpilliosakonna pedagoog, juhendanud pidevalt puhkpilliõpilaste suvekursusi Elvas ja Põltsamaal ning kuulunud erinevate konkursside žüriisse. T. Vavilov on saanud 2001. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja 2005. aastal interpreedi aastastipendiumi.
PEETER SARAPUU on suurema osa oma karjäärist olnud seotud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO), kus ta töötas algul aastail 1985–91 ning seejärel pärast seitset hooaega fagotirühma kontsertmeistrina erinevates Soome orkestrites taas alates aastast 1998. Aastast 2005 on ta ERSO fagotirühma kontsertmeister. Solistina orkestri ees debüteeris P. Sarapuu Mozarti Fagotikontserdis koos ERSO ja dirigent Peeter Liljega (1986). Ta on korduvalt olnud fagotisolistiks Eino Tambergi “Concerto grossos” (1998 Arvo Volmer, 2010 Olari Elts, ERSO), samuti Hindemithi Kontserdis trompetile, fagotile ja keelpillidele (2008 Nikolai Aleksejev, ERSO) ja John Williamsi fagotikontserdis „Five Sacred Trees“ (2012 Olari Elts, ERSO). Lisaks on ta soleerinud Lapi Kammerorkestri ja Vaasa Linnaorkestri ees Vivaldi, Mozarti ja Weberi fagotikontsertidega. Ta on mänginud NYYD Ensemble’i, Drottingholmi Barokkorkestri, Helsingi Barokkorkestri, Kuudennen kerroksen orkesteri, Opus X Ensemble’i, Corelli Consorti, Reval Ensemble’i, The Theatre of Voices (Inglismaa), Kesselberg Ensemble (Šveits), Melomania (Holland) ja paljude teiste kollektiivide koosseisudes. P. Sarapuu repertuaaris on eelistatult varajane muusika originaalinstrumentidel ja nüüdismuusika. Kammermuusika on tema repertuaaris alati olnud olulisel kohal ja erinevates koosseisudes on ta osalenud paljudel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel, sh “NYYD”, “Märzmusik”, “Klangspuren”, Brügge festival, “Europamusicale”, Viini Haydn-festival, La Folle Journée Prantsusmaa ja Jaapan jm. Ta on salvestanud muusikat ERRi arhiivi ning soleerinud mitmetel heliplaatidel. P. Sarapuu on alates 2010 aastast Walter-artist. Ta on esitatud kahel korral Eesti Riiklikule kultuuripreemiale (2012, 2016). Paralleelselt interpreeditegevusega on P. Sarapuu üle kahekümne aasta juhendanud noori interpreete, nii mitmetes Soome muusikaõppeasutustes, Tallinna Muusikakeskkoolis, EMTAs kui meistrikursustel.
KREETE PERANDI alustas metsasarve õpinguid 11-aastaselt Tartu valla muusikakoolis (õp. Priit Sonn) ja jätkas H. Elleri nim. Tartu muusikakoolis (õp. Kaido Otsing) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Prof. Kalervo Kulmala). Aastatel 2007-2011 oli K. Perandi Vanemuise Sümfooniaorkestri orkestrant, millele järgnesid õpingud Saksamaal Frankfurdis Muusika- ja Etenduskunstide Kõrgkoolis (Prof. Dr. Esa Tapani, bakalaureusekraad 2016). Aastast 2018 õpib ta magistriõppes Müncheni muusika- ja teatriakadeemias (Prof. Johannes Hinterholzer). K. Perandi on olnud Balti Noorte Filharmoonia liige (2011-2014) ning praktikant Stuttgardi Filharmoonikutes (2015-2016). Aastate jooksul on ta osalenud mitmete ansamblite ning orkestrite töös Eestis ja välismaal, näiteks Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Stuttgarter Kammerorchester, Camerata Salzburg. Ta on võitnud grand prix´ Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018).