HERMANNI TAMM

Tamme all armastas istuda noor Karl August Hermann – nii õpilase kui hiljem õpetajana. Pärimuse järgi sündis just selle tamme all istudes 17-aastasel Hermannil laul „Süda tuksub tuks, tuks, tuks…“

Vana tamm võeti maha umbes 1949.–1951. aastal. Kümme aastat tagasi otsis meie koduloo uurija Anne Ütt üles selle kunagise asukoha ja leidis sealt ka vana puukännu jäänused. Õnneks on alles ka fotod sellest puust.

Taust Anne Üti FB:

“23. septembril möödub 175 aastat eesti helilooja, muusikateadlase, keeleteadlase ja kultuuritegelase Karl August Hermanni sünnist. 10 aastat tagasi kirjutasin ja panin pilte ka Hermanni teemal. Otsisin need ülesse ja teen uue ülespaneku.

1931. aastal ilmus kohalikus ajalehes jutuke tammest, mis kasvas kusagil jõe läheduses kirikla- ja leeritoasilla vahel. Tamme all oli olnud pink, kus K. A. Hermann nii õpilase kui õpetajana armastas istuda. Selle tamme okstest tehti ka pärg, mis saadeti Tartusse K. A. Hermanni matustele. Tamme külge kavatses laulu- ja mänguselts “Leelo” Hermanni mälestuseks tahvli kinnitada.

Lugesin seda lugu kusagil üle 20 aastat tagasi ja see tamm oli mul leidmata. 10 aastat tagasi sattusid mu kätte mõned fotod, mille tagaküljele oli kirjutatud – Hermanni tamm. Fotokas kaasa Kalda tänava kanti ja uurimisretkele! Leidsin koha, aga mida ei leidnud, oli tamm. Küll oli aga seal ühe vana puukännu jäänused, mis võib tõenäoliselt olla just selle tamme oma. Artiklis mainitud väike sillake üle niriseva oja ja majanurk fotol ning pikki jõge kulgev rada – kõik see viitab õigele kohale.”

Pildil HERMANNI TAMM. Esimesel fotol Ferdinand Rusi, teisel K. A. Hermanni tütar Salme.

Fotod erakogust.