KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
– Krahvinna ja Susanna duett “Sull’aria” / “Õrna õhuhõngu saatel” / “On the Breeze”
ooperist / from the opera “Le nozze di Figaro” / “Figaro pulm” / “The Marriage of Figaro”
– Monostatose aaria “Alles fühlt der Liebe Freuden” / “Armurõõme, suudlust, embust…” / “Everyone Feels the Joys of Love” ooperist “Die Zauberflöte” / “Võluflööt” / “The Magic Flute”
Georges Bizet (1838–1875)
Seguidilla “Près des remparts de Séville” / “Sevilla müüride juures” / “Near the Walls of Seville”
ooperist “Carmen”
Georg Friedrich Händel (1685–1759)
– Cleopatra ja Tolomeo retsitatiiv ja Cleopatra aaria “Non disperar” / “Ära heida meelt” / “Don’t despair”
– Bertarido aaria “Dove sei, amato bene” / “Kus sa oled, mu armas” / “Where Are You, My Beloved”
ooperist / from the opera “Rodelinda”
– Cleopatra retsitatiiv ja aaria “E pur così in un giorno… Piangerò la sorte mia” / “Ja ometi ühel päeval… Ma nutan oma saatust” / “And Yet, One Day… I Shall Weep My Fate”
– Caesari ja Cleopatra duett “Caro! Bella! Piu amabile belta!” / Kallis! Kaunis! Kõige armsam ja kaunim! / My dearest! My dearest and most beautiful lover!” ooperist / from the opera “Giulio Cesare” / “Julius Caesar”
Camille Saint-Saëns (1835–1921)
Dalila aaria “Mon cœur s’ouvre à ta voix” / “Mu süda avaneb su häälele” / “My Heart Opens to Your Voice”
ooperist / from the opera “Samson et Dalila”
Henry Purcell (1659–1695)
Saladuse aaria “One charming night” / “Ühel lummaval ööl”
ooperist / from the opera “The Fairy Queen” / “Haldjakuninganna”
Jacques Offenbach (1819–1880)
Barkarool “Belle nuit, ô nuit d’amour” / “Ilus öö, armastuse öö” / “Beautiful Night, O Night of Love”
ooperist / from the opera “Les contes d’Hoffmann” / “Hoffmanni lood” / “The Tales of Hoffmann”
Georges Bizet
Carmeni Habanera “L’amour est un oiseau rebelle” / “Armastus on mässumeelne lind” / “Love Is a Rebellious Bird”
ooperist / from the opera “Carmen”
Jacques Offenbach
Cupido aaria “Valse des baisers” / “Suudluste valss” / “Waltz of the Kisses”
operetist / from the operetta “Orphée aux enfers” / “Orpheus põrgus” / “Orpheus in the Underworld”
Gioachino Rossini (1792–1868)
Kassiduett “Duetto buffo di due gatti” / “Kahe kassi lõbus duett” / “Humorous Duet for Two Cats”
Koloratuursopran PIRJO JONAS on omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ooperilaulu erialal (2009) dotsent N. Kuremi lauluklassis ja kõrghariduse Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal. Jonase repertuaar ulatub vanamuusikast kaasaegsete heliloojate loominguni – ta on andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal ning osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel. Viimaste hooaegade suuremate rollide hulka kuuluvad nimiosa Donizetti ooperis “Linda di Chamounix”, Donna Anna Mozarti ooperis “Don Giovanni”, Roxane Tambergi ooperis “Cyrano de Bergerac”, Kleopatra Händeli ooperis “Julius Caesar” ja Tiina Kõlari ooperis “Libahunt”. 2011. aastal tunnustati Jonast Kristallkingakese auhinnaga. Samal aastal oli ta ka Richard Wagneri Ühingu stipendiaat. Samuti on Jonas olnud kahel korral nomineeritud Eesti teatri muusikaauhinnale Pepi Pleinigeri rolli eest Straussi operetis “Viini veri”, Johanna eest Sondheimi muusikalis “Sweeney Todd” (2018) ning nimirolli eest Donizetti ooperis “Linda di Chamounix” (2021). Pirjo Jonas on üles astunud nii RO Estonia kui Vanemuise RT lavadel ning alates 2010/2011 hooajast on ta Rahvusteatri Vanemuine koosseisuline solist, kus ta on loonud arvukalt erinevaid rolle nii ooperites, operettides kui ka muusikalides.
RAEL RENT alustas klassikalise laulu õpinguid Tartu Heino Elleri nim. muusikakoolis K. Puisi käe all, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis teatriteadust ja kunstiajalugu. Lauluõpingud jätkusid Šoti Kuninglikus Konservatooriumis L. Ormistoni lauluklassis, magistrikraadi cum laude kaitses Rent Walesi Kuninglikus Muusika- ja Teatrikolledžis David Selgimani nim. ooperikoolis, kus tema õpetajateks olid C. McGahon ja A. Mason. 2022. aasta detsembris osales Rent New Yorgis Carnegie Hall’is J. DiDonato meistrikursustel. 2024. aastal võitis ta Vello Jürna nim. ooperilauljate konkursi. Rael Rent laulab Rahvusteater Vanemuise ooperikooris alates 2025. aasta sügisest, aga on juba astunud üles ka solistina paljudel teatri kontsertidel ja lavastustes, mille hulka kuuluvad näiteks soolopartii balletilavastuses “Palve. Kummardus Pärdile”, Mari roll Kõlari ooperis “Libahunt” ja Flora roll Verdi ooperis “La Traviata”.
IVO POSTI on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning jätkanud haridusteed klassikalise laulu erialal Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis (õp. A. Kõiv). Aastast 2001 õppis Posti Haagi Kuninglikus Konservatooriumis (õp. R. Dams ja B. Pearson). Ta on täiendanud end M. van Altena ja D. Forlano juures ning osalenud T. Valjakka, T. Wiedenhofer-i, M. Chance-i ja J. Feldmani meistriklassides. Posti on võitnud arvukalt konkursse nii pop- kui ooperilauljana ning andnud kontserte üle Euroopa. Ta on teinud koostööd paljude orkestrite ja kollektiividega. Aastatel 2007–2008 töötas ta Opera Studio Nederlandis. Tema olulisemateks rollideks on olnud Vaimu roll Purcelli ooperis “Dido ja Aeneas“ Aix-en-Provence’i festivalil (2008), Grazia roll Cavalli ooperis “Ercole Amante“ De Nederlandse Operas (2009), Vjazemskaja ja Šariku rollid Raskatovi ooperi „Koera süda“ maailma esiettekandel De Nederlandse Operas (2010), prints Orlovski Straussi operetis “Nahkhiir“ Hollandis, Belgias ja Saksamaal (2011), Tolomeo roll Händeli ooperist “Giulio Cesare” ja Venuse roll Purcelli ooperist “Kuningas Arthur” Rahvusteatris Vanemuine, Kass Intsu roll Kangro lasteooperis “Saabastega kass” jt. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat (2016, 2026), Eesti Kultuurkapitali stipendiaat (2025) ja Tartu Kultuurkapitali stipendiaat (2026). Ivo Posti on alates 2025. aastast lauluõpetaja Tartu Heino Elleri muusikakoolis.
PIIA PAEMURRU on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid ning ooperilauljate kontsertmeistreid. Ta on teinud koostööd paljude Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud lauljatega, nende hulgas V. Noreika, J. Ryhänen, M. Voites, M. Palm, P. Lill, A. Saal, R. Soom, P. Volmer, H. Lokuta, A. Mikk, K. Vähi, O. Kuusik, M. Listra, K. Puis, P. Jonas, D. Savinova, M. Veretenina, A. Pillak, T. Dede, K. Jürgens, S. Laagus, A. Soode, A. Karp, S. Breede, T. Nugis, R. Raalik, P. Balakin, R. Kull, R. Tamm jt. Kontserttegevus on viinud teda lavale ka väljapaistvate instrumentalistidega, nende seas P. Paemurru, M. Tampere-Bezrodny, A. Lend, A. Tammesalu, V. Veldi jt. Paemurru lõpetas 1999. aastal Tallinna Konservatooriumi magistriõppe professor Laine Metsa klaveriklassis. Alates 1986. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. Rahvusvaheliselt on Paemurru osalenud kontsertmeistrina arvukates Bavarian Opera Academy meistriklassides ja ettelaulmistel Saksamaal. Ta on pälvinud parima kontsertmeistri eripreemia mitmetel lauluvõistlustel, sealhulgas viiel korral Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil. Aastatel 2016–2026 töötas ta Rahvusteatris Vanemuine kontsertmeistrina. Piia Paemurru on Muusikute Fondi PLMF stipendiaat.