KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
Tituse aaria “Ah, se fosse intorno al trono” / “Ah, kui trooni ümber oleksid kõik südamed nii siirad” / “Ah, If Every Heart Around the Throne Were So Sincere”
ooperist / from the opera “La clemenza di Tito” / “Tituse halastus” / “The Clemency of Titus”
Camille Saint-Saëns (1835–1921)
Dalila aaria “Mon coeur s’ouvre a ta voix” / “Mu süda avaneb su häälele” / “My Heart Opens to Your Voice”
ooperist / from the opera “Samson et Dalila”
Richard Wagner (1813–1883)
– Elsa aaria “Einsam in trüben Tagen” / “Üksinda kurbadel päevadel” / “Alone in Dark Days”
– Lohengrini aaria “In fernem land” / “Kaugel maal” / “In a Distant Land”
ooperist / from the opera “Lohengrin”
Giacomo Puccini (1858–1924)
Suzuki ja Butterfly lilleduett “Scuoti quella fronda di ciliegio” / “Raputa seda kirsioksa” / “Shake That Cherry Tree Branch”
ooperist / from the opera “Madama Butterfly” / “Madame Butterfly”
Georges Bizet (1838–1875)
– Seguidilla “Près des remparts de Séville” / “Sevilla müüride juures” / “Near the Walls of Seville”
– Micaëla aaria “Je dis que rien ne m’épouvante” / “Ütlen, et miski ei hirmuta mind” / “I Say That Nothing Frightens Me”
– Carmeni habanera “L’amour est un oiseau rebelle” / “Armastus on mässumeelne lind” / “Love Is a Rebellious Bird”
ooperist / from the opera “Carmen”
Giacomo Puccini
Musetta aaria “Quando me’n vo’” / “Kui ma kõnnin” / “When I Go Along”
ooperist / from the opera “La bohème” / “Boheem”
Franz Lehár (1870–1948)
– Octavio aaria “Freunde, das Leben ist lebenswert” / “Sõbrad, elu on elamist väärt” / “Friends, Life Is Worth Living”
operetist / from the operetta “Giuditta”
– Hanna ja Danilo duett “Lippen schweigen” / “Vaikivad huuled” / “Lips Are Sealed”
operetist / from the operetta “Die lustige Witwe” / “Lõbus lesk” / “The Merry Widow”
Giuseppe Verdi (1813–1901)
Joogilaul “Libiamo ne’ lieti calici” / “Joogem rõõmsatest karikatest” / “The Drinking Song”
ooperist / from the opera “La traviata” / “Traviata”
KADRI RAALIK on lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laualueriala bakalaureuseõppe. 2017. aastal liitus ta Rahvusooper Estonia kooriga ning alates 2024. aasta sügisest on ta samas solist. Raaliku tunnustused on II koht ja Rahvusteater Vanemuise eripreemia Vello Jürna nim. vokalistide konkursil (2022). Ta pälvis Eesti Teatri muusikaauhinna Musetta osatäitmise eest Puccini ooperis “Boheem“ (Rahvusteater Vanemuine) ja Rosalinde osatäitmise eest Straussi operetis “Nahkhiir“ (2026). Lisaks ooperirepertuaarile on Kadri Raalik esitanud ka suurvorme nagu Saint-Saëns’i Jõuluoratoorium ning Rossini “Petite messe solennelle“.
RAEL RENT alustas klassikalise laulu õpinguid Tartu Heino Elleri nim. muusikakoolis K. Puisi käe all, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis teatriteadust ja kunstiajalugu. Lauluõpingud jätkusid Šoti Kuninglikus Konservatooriumis L. Ormistoni lauluklassis, magistrikraadi cum laude kaitses Rent Walesi Kuninglikus Muusika- ja Teatrikolledžis David Selgimani nim. ooperikoolis, kus tema õpetajateks olid C. McGahon ja A. Mason. 2022. aasta detsembris osales Rent New Yorgis Carnegie Hall’is J. DiDonato meistrikursustel. 2024. aastal võitis ta Vello Jürna nim. ooperilauljate konkursi. Rael Rent laulab Rahvusteater Vanemuise ooperikooris alates 2025. aasta sügisest, aga on juba astunud üles ka solistina paljudel teatri kontsertidel ja lavastustes, mille hulka kuuluvad näiteks soolopartii balletilavastuses “Palve. Kummardus Pärdile”, Mari roll Kõlari ooperis “Libahunt” ja Flora roll Verdi ooperis “La Traviata”.
JUHAN TRALLA lõpetas Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia viiuli erialal. Ühtlasi alustas ta EMTA-s lauluõpinguid M. Palmi juures, jätkates 1998-2002 Viini Muusika-ja Draamakunsti Ülikoolis (õp. G. Kahry) ning 2002-2004 Toma Popescu stuudios Viinis ja 2008 Bussetos Carlo Bergonzi Accademia Verdianas. 1997. a. võitis ta Tiit Kuusiku lauluvõistluse ja 2003 Sabin Drăgoi nim. rahvusvahelisel lauljate konkursil Rumeenias Timişoaras Grand Prix’. 2007 valiti Tralla Suurbritannias esimese eestlasena BBC Cardiff Singer of the World lõppvõistlusele. Ta oli 2000-2003 Viini Volksoper’i ja 2003-2005 Weimari Saksa Rahvusteatri solist, 2005-2009 vabakutseline solist ja 2009-2016 Mannheimi Rahvusliku Teatri solist. Tralla on laulnud mitmetes Saksamaa teatrites (Aacheni, Bielefeldi ja Münsteri linnateatris, Halle ooperis, Freiburgi teatris, Saarbrückeni ooperis, Müncheni Staatstheater am Gärtnerplatz), lisaks Moskva Novaja Operas, Brüsseli La Monnale teatris, Luzerni teatris, Slovakkia Rahvusooperis Bratislavas. Alates aastast 1999 teeb ta koostööd Rahvusooperiga Estonia. Tralla on esinenud kammerlauljana ja solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel (Verdi, Mozart, Dvořák “Reekviemid”, Bach h-moll Missa, Haydn “Loomine”, “Aastaajad”, Dvořák “Stabat Mater”, Tobias “Joonase lähetamine”, Liszt “Faust-Sümfoonia”, Puccini “Messa di Gloria”, Janacek “Igavene Evangeeluim” jt). Ta on teinud koostööd eri maade orkestritega, osalenud erinevatel ooperi- ja operetigaladel paljudes riikides. Aastast 2015 töötab Juhan Tralla EMTA-s laulueriala õppejõuna.
PIIA PAEMURRU on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid ning ooperilauljate kontsertmeistreid. Ta on teinud koostööd paljude Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud lauljatega, nende hulgas V. Noreika, J. Ryhänen, M. Voites, M. Palm, P. Lill, A. Saal, R. Soom, P. Volmer, H. Lokuta, A. Mikk, K. Vähi, O. Kuusik, M. Listra, K. Puis, P. Jonas, D. Savinova, M. Veretenina, A. Pillak, T. Dede, K. Jürgens, S. Laagus, A. Soode, A. Karp, S. Breede, T. Nugis, R. Raalik, P. Balakin, R. Kull, R. Tamm jt. Kontserttegevus on viinud teda lavale ka väljapaistvate instrumentalistidega, nende seas P. Paemurru, M. Tampere-Bezrodny, A. Lend, A. Tammesalu, V. Veldi jt. Paemurru lõpetas 1999. aastal Tallinna Konservatooriumi magistriõppe professor Laine Metsa klaveriklassis. Alates 1986. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. Rahvusvaheliselt on Paemurru osalenud kontsertmeistrina arvukates Bavarian Opera Academy meistriklassides ja ettelaulmistel Saksamaal. Ta on pälvinud parima kontsertmeistri eripreemia mitmetel lauluvõistlustel, sealhulgas viiel korral Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil. Aastatel 2016–2026 töötas ta Rahvusteatris Vanemuine kontsertmeistrina. Piia Paemurru on Muusikute Fondi PLMF stipendiaat.