KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

– Vitellia ja Sesto duett Come ti piace – ooperist La clemenza di Tito / Tituse halastus
– Don Giovanni serenaad Deh vieni alla finestra / Oh, tule aknale – ooperist Don Giovanni

Gioachino Rossini (1792–1868)

Isabella kavatiin Cruda sorte!… Amor tiranno / Julm saatus!… Armastus, türann – ooperist L’italiana in Algeri / Itaallanna Alžiiris

Wolfgang Amadeus Mozart

– Krahvi ja Susanna duett Crudel! Perche finora / Julm! Miks alles nüüd?
– Susanna aaria Deh vieni, non tardar / Oh, tule, ära viivita
ooperist Le nozze di Figaro / Figaro pulm
– Dorabella ja Guglielmo duett Il core vi dono / Ma kingin sulle oma südame – ooperist Così fan tutte

Gioachino Rossini

Figaro ja Rosina duett Dunque io son… tu non m’inganni? / Kas tõesti olen see mina?… Sa ei peta mind? – ooperist Il barbiere di Siviglia / Sevilla habemeajaja

Gaetano Donizetti (1797–1848)

– Pierotto ja Linda – ooperist Linda di Chamounix / Linda Chamounix’st
– Malatesta kavatiin Bella siccome un angelo / Kaunis kui ingel – ooperist Don Pasquale

Camille Saint-Saëns (1835–1921)

Dalila aaria Mon cœur s’ouvre à ta voix / Mu süda avaneb su häälele – ooperist Samson et Dalila / Simson ja Delila

Giuseppe Verdi (1813–1901)

Leonora aaria Tacea la notte placida / Vaikne oli öö – ooperist Il trovatore / Trubaduur

Wolfgang Amadeus Mozart

Tertsett Soave sia il vento / Olgu tuul õrn – ooperist Cosi fan tutte

MARIA LISTRA on üks armastatumaid vokaalartiste, kes oma laialdases loomingulises karjääris kombineerib muusikateatri ja kultuuri erinevaid väljendusvorme – kammermuusikast ooperini, vanamuusikast nüüdisteosteni. Listra lõpetas Londonis Chigwell School’i (2008) ja tal on Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži bakalaureusekraad draama- ja teatriõppe erialal (2011). Kontserdilavad üle Eesti on Listra jaoks tuttavad, ta on laulnud nii suurtes kontserdisaalides kui ka intiimsetes kammermuusika ruumides. Ta on osalenud arvukatel ooperi- ja kammerooperi projektides, esitades nii klassikalisi oratooriume kui ka kaasaegset kammermuusikat, see maha näidates üles laiahaardelist mitmekülgsust. Listra on hinnatud ooperisolist teatrilavadel, kelle rollide hulgas on Cleopatra (Händel “Giulio Cesare”), mille eest pälvis ta Eesti Teatriliidu auhinna nominatsiooni, Roxane (Tamberg “Cyrano de Bergerac”), Zerlina (Mozart “Don Giovanni”), Linda (Kaumann “Kaubamaja”), Franziska Cagliari (Strauss “Viini Veri”), Linda (Donizetti “Linda di Chamounix”), Prl. Silberklang (Mozart “Teatridirektor”), Naine (Lill “Tulleminek”) ning Rahvusooperis Estonia Esimese Daami roll Mozarti ooperis “Võluflööt”. Olulisel kohal Listra elus on eesti autorite heliloomingu esitamine. Tartu Uues Teatris esitas ta Lydia Koidula rolli Põldmäe kammerooperi “Emajõe ööbikud” esmaettekandel (2019). Samuti laulis ta Birgitta festivalil Sinikka rolli Tormise/Puuri ooperi “Lalli ehk mere keskel on mees” esmaettekandel (2022) ja rolli Steineri/Luupi ooperi “Crisis” esmaettekandel (2023). Mõlema dirigent oli T. Kaljuste, kellega koostöös etendus Nargen Opera lavastusena Glassi ooper “Hydrogen Jukebox” (2024). Eesti autorite muusikat on Listral olnud võimalus salvestada kaastegevana kahele plaadile – A. Pärdi teos L’Abbé Agathon albumile Tractus (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent T. Kaljuste, ECM 2023) ning Veljo Tormise muusikat samanimelisele heliplaadile koos VHK keelpilliorkestriga (dirigent R. Puur, 2022). Maria Listrat seob pikaajaline koostöö barokkansambliga Floridante (S. Fischer, V. Vihermäe), kellega koos on arvukalt barokk- ja renessanss muusikat esitatud kõikjal üle Eesti põimides muusikat enda kirjutatud haikudega. Teatri projektidele lisaks on ta andnud meistriklasse, loenguid, seminare ning ka individuaaltunde erinevatel kultuuri- ning interpretatsiooni teemadel.

ANNALIISA PILLAK on väljapaistev Eesti metsosopran, kes alustas lauluõpinguid Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis L. Dombrovska-Keisi lauluklassis ning jätkas Sibeliuse Akadeemias, mille lõpetas 2006. aastal A. Ollinkari juhendamisel. Pillak on täiendanud end Milanos Giuseppe Verdi nim. Konservatooriumis (S. Turchetta, S. Dozi, 2005) ja R. Behle juures Hamburgis ning osalenud paljudel meistrikursustel. Pillak debüteeris Rahvusooper Estonia laval Sesto rolliga Mozarti ooperi „Tituse halastus“ kontsertetendusel (2006). Pillaku rollideks teatrilavadel on olnud Tuhkatriinu (Rossini „Tuhkatriinu“), II diplomaat (Tüür „Wallenberg“), Rinaldo (Händel „Rinaldo“), Nicklausse/Muusa (Offenbach „Hoffmanni lood“), Larina ja Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Kristi (Tubin „Reigi õpetaja“), Naine (Lill „Tulleminek“), Nõid (Humperdinck „Hansuke ja Greteke“), Dorabella (Mozart „Così fan tutte“), Cherubino (Mozart „Figaro pulm“), II daam (Mozart „Võluflööt“), Dryad (R. Strauss „Ariadne Naxosel“), Lisetta (Haydn „Elu kuu peal“), Juula (Varres “Põrgupõhja vanapagan”), Avalik Arvamus (Offenbach “Orpheus põrgus”), Pierotto (Donizetti “Linda di Chamounix”), Tolomeo (Händel “Julius Caesar”), Berta (Rossini “Mängime Sevilla habemeajajat”) jt. Pillak on hinnatud lied’i-laulja ning esinenud mitmete orkestrite ees solistina. Samuti omab ta ulatuslikku vaimulikku repertuaari. Aastal 2012 esietendus Pillakuga peaosas P. Piigi eksperimentaalne kontsert-etendus „Diiva“, millega on tänaseks antud üle 90 menuka etenduse erinevatel teatri- ja muusikafestivalidel. Annaliisa Pillak on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

AARE SAAL on Eesti baritonide raudvara, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu erialal (I. Kuusk, V. Noreika, J. Ryhänen) ning täiendanud end G. Bechi ja R. Panerai meistrikursustel Itaalias. Saal on võitnud I koha rahvusvahelisel konkursil „Rossini ja Donizetti hääled“ (1996, Itaalia) ja ta on Georg Otsa nim. preemia laureaat (1997). Ta debüteeris RO Estonias peaosaga Mozarti „Figaro pulmas“ (1989). Ta on laulnud üle 40 ooperi- ja operetirolli nii Estonia kui ka Vanemuise lavastustes, samuti Läti Rahvusooperis, Leedu Ooperi- ja Balletiteatris, Firenze Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble’is ning Malmö Ooperi- ja Muusikateatris. Olulisemateks rollideks on nimiosad Verdi „Nabuccos“, Mozarti „Don Giovannis“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“, Verdi „Rigolettos“, samuti Figaro (Rossini „Sevilla habemeajaja“), Escamillo (Bizet’ „Carmen“), Belcore (Donizetti „Armujook“), Verdi ooperite rollid Don Carlo („Ernani“), Rodrigo („Don Carlo“), Renato („Maskiball“) ja Amonasro („Aida“), Jeletski (Tšaikovski „Padaemand“), Valentin (Gounod’ „Faust“), krahv Almaviva (Mozarti „Figaro pulm“), Dandini (Rossini „Tuhkatriinu“), Marcello (Puccini „Boheem“), Edwin (Kálmáni „Silva“), Achillas (Händeli „Julius Caesar“), Kolmas külaline ja USA sõdur (Tüüri „Wallenberg“), Severo (Donizetti „Poliuto“) jt. Saali repertuaari kuulub lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui ka itaalia muusikast. Lisaks on ta töötanud laulupedagoogina Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning olnud juhendaja Rapla rahvusvahelises lauljate Suveakadeemis. Aare Saal on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

PIIA PAEMURRU on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid eelkõige ooperilauljatele nagu V. Noreika, J. Ryhänen, M. Voites, M. Palm, P. Lill, A. Saal, R. Soom, P. Volmer, H. Lokuta, A. Mikk, K. Vähi, O. Kuusik, M. Listra, K. Puis, P. Jonas, D. Savinova, M. Veretenina, A. Pillak, T. Dede, K. Jürgens, S. Laagus, A. Soode, A. Karp, S. Breede, T. Nugis, R. Raalik, P. Balakin, R. Kull, R. Tamm jt. Kontserttegevus on teda kokku viinud ka väljapaistvate interpreetidega, nagu P. Paemurru, M. Tampere-Bezrodny, A. Lend, A. Tammesalu, V. Veldi jt. Paemurru on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi magistantuuri prof. Laine Metsa õpilasena (1999) ning töötab alates 1986. aastast Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. Ta on osalenud kontsertmeistrina paljudes Bavarian Opera Academy meistriklassides ja ettelaulmistel Saksamaal. Paemurru on pälvinud mitmetel laulukonkurssidel parima klaverisaatja eripreemia, sh viiel korral Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel lauljate konkursil. 2016. aastast alates töötab ta teatris Vanemuine kontsertmeistrina. Piia Paemurru on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.