KAVA

Robert Schumann (1810–1856)
Widmung / Pühendus

Hugo Wolf (1860–1903)
Verborgenheit / Varjatus

Richard Strauss (1864–1949)
Du meines Herzens Krönelein / Sina, mu südame kroonike

Jean Sibelius (1865–1957)
Svarta rosor / Mustad roosid
Demanten pa marssnön / Teemant märtsilumel

Antonín Dvořák (1841–1904)
Rusalka aaria Měsíčku na nebi hlubokém / Laul kuule – ooperist Rusalka

Claude Debussy (1862–1918)
Pour le piano / Klaverile, L 95
I Prélude
II Sarabande
III Toccata

Gabriel Fauré (1845–1924)
Chanson d´amour / Armastuslaul

Jules Massenet (1842–1912)
Salome aaria Il est doux, il est bon / Ta on õrn, ta on hea – ooperist Hérodiade / Heroodia

Juhan Aavik (1884–1982)
Kojuigatsus

Mart Saar (1882–1963)
Latvade kõne

Paul Tammeveski (1898–1982)
Üksainus õis

Ester Mägi (1922–2021)
Kuis võiksin magada?

Evald Vain (1915–1970)
Ei kunagi

Valter Ojakäär (1923–2016)
Olematu laul

Richard Strauss
Zueignung / Pühendus

KRISTINA VÄHI on tunnustust pälvinud nii ooperi-, opereti kui ka muusikalisolistina. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (õp. M. Jõgeva) ning EMTA, omandades bakalaureuse- ja magistrikraadi ooperilaulu erialal (õp. R. Airenne, prof. T. Novitšenko). Vähi on täiendanud end Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ning osalenud mitmetes meistriklassides (E. Märtson, G. Kahry, C. Deutekom, R. Piernay, I. Kremling, J. Beckman, M. Pelo, M. Hauswalter). Vähi on võitnud I preemia Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil (1996). Aastatel 2006–2013 töötas Vähi RO Estonia solistina. Ta on laulnud ka Vanemuise teatri ja EMTA Ooperistuudio etendustel, Kuressaare Ooperipäevadel, teda on kutsutud laulma erinevatele festivalidele ning Smithbridge Productions ja Vanemuise teatri korraldatud muusikalidesse. Alates 1997 on ta loomingulise ühenduse Operetta Scretta solist. Tema rollide hulka kuuluvad: Adina (Donizetti „Armujook“), Paruness (Lortzing „Salakütt“), Ännchen (Weber „Nõidkütt“), Oscar (Verdi „Maskiball“), Mozarti rollidest Zerlina, Esimene daam ja Despina („Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Così fan tutte“); Menotti ooperitest Lucy, Monica ja Miss Pinkerton („Telefon“, „Meedium“, „Vanatüdruk ja varas“); Rossini ooperitest Fanny ja Clorinda („Abieluveksel“, „Tuhkatriinu“); Nedda (Leoncavallo „Pajatsid“), Ninetta (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“), Luise (Aints „Rehepapp“), Adele ja Gagliari (Strauss „Nahkhiir“, „Viini veri“), Lisa ja Stasi (Kálmán „Krahvinna Mariza“, „Silva“), Damon (Händel „Acis ja Galatea“), Maria (Leigh „Mees La Manchast“), Soulgirl ja Carlotta (Webber „Jesus Christ Superstar“, „Ooperifantoom“) jt. Hetkel tegutseb Vähi vabakutselise ooperisolistina. Kristina Vähi on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

DIANA LIIV on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning EMTA P. Lassmanni klaveriklassis (magistrikraad solisti suunal, 2011, magistrikraad cum laude kammeransamblistina M. Lohuaru juhendamisel, 2012). Ta on täiendanud end V. Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis (1995–1997) ning Sibeliuse Akadeemias Helsingis H.-Y. Tawaststjerna juhendamisel (2007–2008). Lisaks on ta täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos, K. Bogino klaveriklassis (2009–2013). Liiv on pälvinud Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus K. Wiebenga parima ansambli auhinna Schumanni klaverikvinteti esituse eest (2009), diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas (2010) ja kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga (2010). Liiv on üles astunud olulistel festivalidel ja kontserdisarjades (sh Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal). Orkestrisolistina on ta esinenud Longy, Kaunase, Lexingtoni ja TMKK Sümfooniaorkestrite ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ees. Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka M.-M. Lille, T. Steineri, G. Grigorjeva, M. Maltise, M. Tally, J. Reinvere jt teoste esmaettekandjaks. Lisaks eelpool nimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd H. Tulve, A. Pärdi ja K. Saariahoga. Liiv on teinud palju kontsertsalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole. Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusika-pedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga – “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). Aastal 2014 ilmus duubel CD “Heli ja keel” Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses.

MARII HELEEN MATESEN õpib MUBA 11. klassis. Oma klaveriõpinguid alustas Matesen 6-aastasena ning aasta hiljem astus ta Tallinna Muusikakeskkooli õp. P. Habaku klaveriklassi. 2023-2025 õppis Matesen ka prof. P. Lassmanni käe all. Matesen on võitnud mitmeid konkursse nii Eestis kui ka välismaal: 2026 GRAND PRIX “Koolidevahelisel klaveriõpilaste konkursil” MUBA-s, 2025 II koht “1st International Ilze Graubina Piano Competition” (grupp B) ja eripreemia “Parima Bachi teose esituse eest”, 2024 I koht “Koolidevaheline noorte pianistide konkurss” Heino Elleri nim. muusikakoolis, 2024 III koht “Scottish Youth Piano Competition”, 2024 I koht “Koolidevaheline noorte pianistide konkurss” MUBA-s, 2023 “Tallinna Talent” ühekordne stipendium, jt. Marii Heleen Matesen on osalenud D. Joffe, L. Debargue, A. Shorri, S. Gerželj-Donaldsoni, N. Ashtoni, H.-Y. Liu-Tawaststjerna jpt meistriklassides.