KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
– Tertsett Soave sia il vento / Olgu tuul õrn – ooperist Così fan tutte
– Susanna retš ja aaria Giunse alfin il momento… Deh vieni non tardar / Lõpuks on hetk käes… Oh tule, ära viivita – ooperist Le nozze di Figaro / Figaro pulm

Gioachino Rossini (1792–1868)
– Isabella aaria Cruda sorte / Julm saatus – ooperist L’italiana in Algeri / Itaallanna Alžiiris
– Don Basilio aaria La calunnia / Laim – ooperist Il barbiere di Siviglia / Sevilla habemeajaja

Jacques Offenbach (1819–1880)
Barcarolle Belle nuit / Kaunis öö – ooperist Hoffmanns Erzählungen / Hoffmanni lood

Giuseppe Verdi (1813–1901)
– Azucena aaria Stride la vampa / Leegid möllavad – ooperist Il trovatore / Trubaduur
– Attila aaria Mentre gonfiarsi l’anima / Kui mu hing täitub tundest – ooperist Attila

Antonín Dvořák (1841–1904)
Russalka aaria Mêsíčku na nebi / Kuu on taevas – ooperist Russalka

Georges Bizet (1838–1875)
– Carmeni habaneera
– Carmeni ja Toreadoori duett
– Toreadoori aaria Votre toast / Teie tervitus
ooperist Carmen

Jules Massenet (1842–1912)
Salome aaria Celui dont la parole… Il est doux / See, kelle sõna… on armas – ooperist Hérodiade

Camille Saint-Saëns (1835–1921)
Dalila aaria Mon coeur s’ouvre a ta voix / Mu süda avaneb Sinu häälele – ooperist Samson et Dalila / Samson ja Dalila

Richard Wagner (1813–1883)
Wolframi laul Wie Todesahnung… O, du mein Abendstern / Kuidas surmatunne… Oo, mu õhtutäht – ooperist Tannhäuser

Wolfgang Amadeus Mozart
Zerlina ja Don Giovanni duett La ci darem la mano / Seal me anname teineteisele käe – ooperist Don Giovanni

KRISTINA VÄHI on tunnustust pälvinud nii ooperi-, opereti kui ka muusikalisolistina. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (õp. M. Jõgeva) ning EMTA, omandades bakalaureuse- ja magistrikraadi ooperilaulu erialal (õp. R. Airenne, prof. T. Novitšenko). Vähi on täiendanud end Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ning osalenud mitmetes meistriklassides (E. Märtson, G. Kahry, C. Deutekom, R. Piernay, I. Kremling, J. Beckman, M. Pelo, M. Hauswalter). Vähi on võitnud I preemia Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil (1996). Aastatel 2006–2013 töötas Vähi RO Estonia solistina. Ta on laulnud ka Vanemuise teatri ja EMTA Ooperistuudio etendustel, Kuressaare Ooperipäevadel, teda on kutsutud laulma erinevatele festivalidele ning Smithbridge Productions ja Vanemuise teatri korraldatud muusikalidesse. Alates 1997 on ta loomingulise ühenduse Operetta Scretta solist. Tema rollide hulka kuuluvad: Adina (Donizetti „Armujook“), Paruness (Lortzing „Salakütt“), Ännchen (Weber „Nõidkütt“), Oscar (Verdi „Maskiball“), Mozarti rollidest Zerlina, Esimene daam ja Despina („Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Così fan tutte“); Menotti ooperitest Lucy, Monica ja Miss Pinkerton („Telefon“, „Meedium“, „Vanatüdruk ja varas“); Rossini ooperitest Fanny ja Clorinda („Abieluveksel“, „Tuhkatriinu“); Nedda (Leoncavallo „Pajatsid“), Ninetta (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“), Luise (Aints „Rehepapp“), Adele ja Gagliari (Strauss „Nahkhiir“, „Viini veri“), Lisa ja Stasi (Kálmán „Krahvinna Mariza“, „Silva“), Damon (Händel „Acis ja Galatea“), Maria (Leigh „Mees La Manchast“), Soulgirl ja Carlotta (Webber „Jesus Christ Superstar“, „Ooperifantoom“) jt. Hetkel tegutseb Vähi vabakutselise ooperisolistina. Kristina Vähi on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

ANNALIISA PILLAK on väljapaistev Eesti metsosopran, kes alustas lauluõpinguid Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis Ludmilla Dombrovska-Keisi lauluklassis ning jätkas Sibeliuse Akadeemias, mille lõpetas 2006. aastal Annika Ollinkari juhendamisel. Pillak on täiendanud end Milanos Giuseppe Verdi nim. Konservatooriumis (S. Turchetta, S. Dozi, 2005) ja Renate Behle juures Hamburgis ning osalenud paljudel meistrikursustel. Pillak debüteeris Rahvusooper Estonia laval Sesto rolliga Mozarti ooperi „Tituse halastus“ kontsertetendusel (2006). Pillaku rollideks teatrilavadel on olnud Tuhkatriinu (Rossini „Tuhkatriinu“), II diplomaat (Tüür „Wallenberg“), Rinaldo (Händel „Rinaldo“), Nicklausse/Muusa (Offenbach „Hoffmanni lood“), Larina ja Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Kristi (Tubin „Reigi õpetaja“), Naine (Lill „Tulleminek“), Nõid (Humperdinck „Hansuke ja Greteke“), Dorabella (Mozart „Così fan tutte“), Cherubino (Mozart „Figaro pulm“), II daam (Mozart „Võluflööt“), Dryad (R. Strauss „Ariadne Naxosel“), Lisetta (Haydn „Elu kuu peal“), Juula (Varres “Põrgupõhja vanapagan”), Avalik Arvamus (Offenbach “Orpheus põrgus”), Pierotto (Donizetti “Linda di Chamounix”), Tolomeo (Händel “Julius Caesar”), Berta (Rossini “Mängime Sevilla habemeajajat”) jt. Pillak on hinnatud lied’i-laulja ning esinenud mitmete orkestrite ees solistina. Samuti omab ta ulatuslikku vaimulikku repertuaari. Aastal 2012 esietendus Pillakuga peaosas Paavo Piigi eksperimentaalne kontsert-etendus „Diiva“, millega on tänaseks antud üle 90 menuka etenduse erinevatel teatri- ja muusikafestivalidel. Annaliisa Pillak on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

PAVLO BALAKIN on üks võimekamaid oma generatsiooni ooperibasse. Ta on lõpetanud Donetski Muusikaakadeemia džäss-saksofoni erialal. Ooperisolistiks õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. M. Palm) ning on lisaks täiendanud end väljapaistvate juhendajate juures nagu R. Barker, R. Ferrari, K. Vavolo, K. Okerlund ja J. Goldberg. Aastatel 2002–2008 laulis Balakin Ukraina Rahvusooperi kooris ning 2008 alustas ta tööd kooriartistina RO Estonia, kus jätkab aastast 2013 solistina. 2016 tegi Pavlo Balakin oma rahvusvahelise debüüdi Itaalias, lauldes Verdi „Attila“ nimirolli Teatro Massimo di Palermos ning jätkates Dottore Grenvilina Verdi „Traviatas“ Opera di Firenze’s. 2017 tõi „Attila“ nimirolli ning Hermanni rolli (Wagner „Tannhäuser“) Itaalia Teatro La Fenices, Ramfise rolli (Verdi „Aida“) ja Provosti politseiülema rolli (Hindemith „Cardillac“) RO Estonia, samuti Dulcamara rolli (Donizetti „Armujook“) Taani Den Jyske Operas. 2018 algas Leedu Rahvusooperis Dalandi rolliga Wagneri ooperis „Lendav Hollandlane“ ning Dulcamara rolliga Ukraina Lvivi Ooperiteatris. Lisaks eelpool mainitud ooperirollidele kuuluvad Balakini repertuaari: Commendatore (Mozart “Don Giovanni”, Läti RO), Méphistophélès (Gounod “Faust”), Walter (Verdi “Luisa Miller”, Läti RO), Don Pasquale (Donizetti “Don Pasquale”), Don Magnifico (Rossini “Cenerentola”, Läti RO), Malyuta (Korsakov “Tsaari mõrsja”), Angelotti (Puccini “Tosca”), Enrico (Donizetti „Anna Bolena“), Ptolemaios (Händel „Julius Caesar“), Surin (Tšaikovski „Padaemand“), Boriss ja Pimen (Mussorgski „Boriss Godunov“), Salieri (Rimski-Korsakov „Mozart ja Salieri“, kontsertettekanne), Verdi ooperitest Zaccaria (“Nabucco”, Läti RO), Markii d’Orbigny („La Traviata”), Krahv Ceprano („Rigoletto”), Krahv Horn („Maskiball”) jt. Suurvormide nimistusse kuuluvad: Beethoveni 9. sümfoonia (Eestis ja Iisraelis), S. Gubaidulina „On Love and Hatred“ (Norra festivalil Olavsfestdagene), J. S. Bachi „Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“, Verdi ja Mozarti „Reekviem“, Straussi „Saksa motett“, Rossini „Petite messe solennelle“. Balakin on teinud koostööd mitmete tunnustatud dirigentidega, kelle hulka kuuluvad D. Oren, R. Frizza, O. M. Wellber, F. M. Carminati, E. Klas, A. Mustonen, V. Pähn, A. Volmer ning kõrgelt hinnatud lavastajatega nagu D. Bertman, D. Slater, D. Abbado, C. Bieito, G. Rootering, P. Recinella, V. Kiljunen, A. Zagars, T. Kratzer jt. 2013 võitis Balakin Eesti teatri „Kristallkingakese“ aastaauhinna Mefisto rolli küpse tõlgendamise eest Gounod „Faustis“ ning 2021 Eesti teatri muusikaauhinna nimiosa eest Donizetti ooperis „Don Pasquale“ (RO Estonia). Hooajal 2021/2022 oli Balakin Läti Rahvusooperi solist. 2023 esietendus RO Estonia Wagneri “Lohengrin”, kus ta esines peaosas kuningas Heinrichi rollis. Pavlo Balakin on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

PIIA PAEMURRU on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid eelkõige ooperilauljatele nagu V. Noreika, J. Ryhänen, M. Voites, M. Palm, P. Lill, A. Saal, R. Soom, P. Volmer, H. Lokuta, A. Mikk, K. Vähi, O. Kuusik, M. Listra, K. Puis, P. Jonas, D. Savinova, M. Veretenina, A. Pillak, T. Dede, K. Jürgens, S. Laagus, A. Soode, A. Karp, S. Breede, T. Nugis, R. Raalik, P. Balakin, R. Kull, R. Tamm jt. Kontserttegevus on teda kokku viinud ka väljapaistvate interpreetidega, nagu P. Paemurru, M. Tampere-Bezrodny, A. Lend, A. Tammesalu, V. Veldi jt. Paemurru on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi magistantuuri prof. Laine Metsa õpilasena (1999) ning töötab alates 1986. aastast Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. Ta on osalenud kontsertmeistrina paljudes Bavarian Opera Academy meistriklassides ja ettelaulmistel Saksamaal. Paemurru on pälvinud mitmetel laulukonkurssidel parima klaverisaatja eripreemia, sh viiel korral Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel lauljate konkursil. 2016. aastast alates töötab ta teatris Vanemuine kontsertmeistrina. Piia Paemurru on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.