23
veebruar
16:00 — 17:00
Loading Sündmused

XII Tallinna Talvefestival 19.- 23. veebruar 2019

SAJAGA EDASI, EESTI
Kaarli kirik
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER
RO Estonia poistekoor, (dir. Hirvo Surva)
Estonia Seltsi
segakoor, (dir. Heli Jürgenson)
solist Oliver Kuusik (tenor)
dirigent Jaan Ots
Kav
as: Kreegi Reekviem ja Sibelius 7. sümfoonia

KAVA / PROGRAMMA

Cyrillus Kreek (1889–1962)
Reekviem c-moll (1927)
Introitus, Dies irae, fragment Recordare, Oro supplex, Domine Jesu, Hostias, Sanctus, Agnus Dei

Requiem on loodud segakoorile, tenorisoolole, sümfooniaorkestrile ja orelile. Kreek komponeeris oma Requiem’i eestikeelsele tekstile, võttes aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud Mozarti reekviemi teksti. Kreegi käsikirjas on ka ladinakeelne tekst, kuid see on lisatud hiljem ja mitte Kreegi enda poolt. Nõukogude ajal oleks olnud võimatu kanda vaimulikku teost ette eestikeelsena, nõnda siis said vähesed ettekanded toimuda vaid võõrkeelse tekstiga. Helilooja on siiski näinud teost eelkõige eestikeelsena.

Helilooja Eduard Tubin on kirjutanud Kreegi Requiem’i kohta: “Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega – ent siiski rangelt tasakaalus – kirjutatud samalaadilist teost kui seda on Kreegi Requiem.”

Jean Sibelius (1865-1957) Sümfoonia nr 7 C-duur op 105
Adagio

 

JAAN OTS
on Tallinnas sündinud pianist ja dirigent. Ta on juhatanud Helsingi Filharmoonikuid, Lahti Sinfoniat, Pärnu Linnaorkestrit, Narva Linna Sümfooniaorkestrit ning Saksa Hamburger Cameratat. 2015/16 hooajal tegutses ta Soome Raadio Sümfooniaorkestri abidirigendina ning astus üles Helsingi Filharmoonikute ees, juhatades noorte heliloojate workshopi. Samuti oli ta dirigendipuldis M. Raveli ooperi „L’enfant et les Sortileges“ ettekannetel Helsingi Musiikkitalos. 2017. aasta detsembris debüteeris ta Soome Rahvusooperis Tšaikovski balleti „Pähklipureja“ ettekannetega. Ta on tegutsenud Hannu Lintu assistendina Savonlinna Ooperifestivalil, Soome Raadio Sümfooniaorkestri ning Nordea Jean Sibeliuse Orkestri juures. Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri dirigendina on ta ametis alates 2017. aasta septembrist. J. Ots on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri ja trompeti erialal ning omandanud bakalaureusekraadi klaveri erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on olnud edukas mõlemal erialal, võites preemiaid enam kui paarikümnel konkursil Eestis ja väljaspool. Ta on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri dirigeerimise erialal, juhendajateks Leif Segerstam ja Atso Almila. J. Ots on end vahetusüliõpilasena täiendanud Pariisi Konservatooriumis (CNSM) ning osalenud Jukka-Pekka Saraste, Susanna Mälkki, Mikko Francki, Neeme Järvi, Paavo Järvi, David Zinmani ning Thomas Sanderlingi meistriklassides. Ta esineb regulaarselt klaveritrio TEOS ning Frielinghaus Ensemble koosseisus, kellega on antud kontserte Soomes, Saksamaal ja Šveitsis.

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER
tegutseb juba rohkem kui kolm aastakümmet. Orkestris mängivad enamuses IX-XII klassi õpilased ja ühel õppeaastal toob orkester publiku ette keskmiselt kolm kava. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii klassitsismi- kui romantismiajastu muusika kui ka 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sh eesti heliloojate teosed ja uudisteoste esmaettekanded. TMKK sümfooniaorkester on teinud koostööd paljude kooridega, nagu Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Voces Musicales, TMKK noortekoor ja kammerkoor. Käesolev hooaeg algas orkestrile esinemisega Aasta Õpetaja galal Estonia kontserdisaalis. Novembri alguses avanes noortele muusikutele fantastiline võimalus osaleda projektis „Side by Side“ ja musitseerida kõrvuti maailmakuulsa Royal Concertgebouw orkestriga. Detsembris anti kontsert Mustpeade maja Valges saalis, kus tuli ettekandele Schuberti 3. sümfoonia, Bruchi viiulikontsert ja Reinecke flöödikontsert. Aprillis esinetakse Tõnu Kõrvitsa juubelikontsertide sarjas kontserdiga Estonia kontserdisaalis ning Jõhvi kontserdimajas, kus ühendatakse jõud TMKK kammerkoori ja kammerkooriga Head Ööd, Vend. Ettekandele tuuakse kaks märgilist teost – Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik“ ning Jean Sibeliuse 7. sümfoonia. Alates 2017. aasta sügisest on orkestri peadirigent Jaan Ots. Aastatel 1987-2006 tegutses orkestri peadirigendina Toomas Kapten, 2006. aasta septembrist kuni 2011. aasta kevadeni Risto Joost, 2011–2015 Mikk Murdvee ja 2015–2017 Edmar Tuul. Musitseeritud on ka mitmete külalisdirigentide käe all (Volmer, Alperten, Färber, König, Ahvenainein jpt). Kontsertreisid on orkestri viinud Saksamaale, Rootsi, Soome, Prantsusmaale, Šotimaale ja Belgiasse.

OLIVER KUUSIK
on oma põlvkonna üks väljapaistvamaid ooperisoliste Eestis, kes alustas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Pille Lille juhendamisel ning on lõpetanud Guildhall School of Music and Drama magistrantuuri ja ooperistuudio Londonis (2006). Ta töötas aastatel 2008-2017 Rahvusooperis Estonia ja tegutseb käesoleval ajal vabakutselisena. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Faust (Gounod “Faust”), Nemorino (Donizetti „Armujook“, Liverpool, UK), Don Ramiro (Rossini „Tuhkatriinu“), Sesto (Händel “Julius Caesar”), Fenton (Verdi „Falstaff“) jpt. Ta on osalenud Fleishmani ooperi „Rothschildi viiul“ plaadistamisel koos Liverpooli Kuningliku Sümfooniaorkestriga ning laulnud Enjolras’i osa Schönberg/Boublil’ muusikalis „Hüljatud“. O. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina osalenud üle kahekümne viie erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis kui mitmel pool välismaal. Aastal 2010 pälvis O. Kuusik Eesti Teatriliidu „Kristallkingakese“ aastapreemia, 2009 valiti ta „Jeune Ambassadeur Lyrique“ laureaadiks (Montreal, Canada), 2008 omistati talle Britteni ooperi „Kruvipööre“ eest Eesti Teatriliidu aastapreemia ning teda on tunnustatud PLMF preemiaga “Noor muusik 2005”. Tema kohta on ilmunud kiitvaid arvustusi maailma nimekates väljaannetes nagu Opera Now, Opera Magazine, The Stage, The London Times jpt.

HIRVO SURVA
on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1983, õp Silvia Mellik) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise erialal (1990, prof. Ants Üleoja). Ta on RO Estonia peakoormeister, RO Estonia poistekoori ja Revalia kammermeeskoori peadirigent. Alates 1991. aastast on ta tegutsenud aktiivselt noorte- ja üldlaulupidude dirigendina ja oli VIII ja IX noorte laulupeo kunstiline juht. H. Surva oli ka 2014. aastal toimunud XXVI Üldlaulupeo kunstiline juht. Oma debüüdi RO Estonias tegi ta 2003. aastal Britteni „Väikese korstnapühkija“ muusikalise juhi ja dirigendina. Lisaks on ta olnud Rakvere ja Endla teatri ühislavastuse „Vargamäe kuningriik“ (A. H. Tammsaare, lav. U. Lennuk, 2006) ja Viinistu Muusikaakadeemia ning MTÜ R.A.A.A.M. ühislavastuse „Eesti asi“ (2007, M. Kivastik, lav. I. Vihmar) muusikaline juht. H. Surva käe all on koorid osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja võitnud arvukalt auhindu. Revalia kammermeeskoor on võitnud I koha ja Grand Prix’ Cornwalli rahvusvahelisel meeskooride festivalil Inglismaal (2003), I koha ja Grand Prix’ Klaipedas XV S. Šimkuse-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil (2005), I koha Eesti Meestelaulu Seltsi kõigi Eesti meeskooride võistulaulmisel (2008), Eesti Kooriühingu aasta koori auhinna (2003) ning poistekoor Kalev on tema käe all toonud koju kuldmedali Nerpeldi rahvusvaheliselt koorifestivalilt Belgiast (2008) ja pälvis aasta koori 2005 nimetuse. H. Surva on olnud paljude konkursside žürii liikmeks nii Eestis kui ka välismaal. Alates 2001. aastast on ta Eesti Koorijuhtide Liidu esimees. Aastatel 2006 ja 2010 oli H. Surva külalisena resident-professoriks Oregoni Ülikoolis USA-s ning aastast 2008 töötab õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis ja dotsendina EMTA-s. H. Survat on tunnustatud mitmete auhindadega: rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn“ parima dirigendi auhind (2001, 2003), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Noorte Kommertskoja auhind väljapaistvale Eesti noorele inimesele (TOYP) kultuuri vallas (2002), Eesti Kooriühingu aasta dirigendi auhind (2003), Rakvere linna aumärk (2004), Tallinna linna teenetemärk (2005), Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (2008), Gustav Ernesaksa nim. preemia (2012) ja Postimehe aasta inimese tiitel (2014). Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2015), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi preemia (2018)

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR
on asutatud 1971. aastal professor Venno Laulu poolt Riikliku Akadeemilise Meeskoori poistekoorina. Koor on kandnud ka Eesti Poistekoori nime ja alates 1997. aastast kuulub RO Estonia koosseisu. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva.
Koor töötab kooristuudiona, millel on neli koosseisu: põhikoor, noormeestekoor ja kaks õppekoori – Jukud ja Juhanid. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil ning häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena ja liituvad ühtlasi ka noormeestekooriga.
Koori tegevuse peamised eesmärgid on eesti poistelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine, lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine ning nende vaimsete väärtushinnangute kujundamine.
Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (Händel „Rinaldo“, Puccini „Tosca“ ja „Boheem“, Bizet „Carmen“, Mascagni „Talupoja au“, Leoncavallo „Pajatsid“, Tšaikovski „Pähklipureja“, Puur “Pilvede värvid” jt). Ka noormeestekoor on laulnud väiksemaid rolle (Rips „Imelaps“, Wagner „Parsifal“, Leigh „Mees La Manchast“ jt).
Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui ka välismaal ning vaimustatud vastuvõttu on pälvitud paljudes Euroopa riikides, Iisraelis, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis jm. Osaletud on Tel Avivis toimunud MustonenFestil (2016), kus anti kümne päeva jooksul üheksa kontserti, Kanada-USA kontsertreisil (2016), kus põhiesinemised toimusid Torontos ja selle ümbruses Eesti helilooja Roman Toi 100. sünnipäeva üritustel. Lisaks esineti edukalt Vancouveris, Seattle´is, Eugene´is, Portlandis ja San Franciscos.
aastal jõudis lavalaudadele poistekoori oma muusikalavastus Andres Lemba „Kastanid tulest“ (libreto Jaanus Vaiksoo, lavastaja Uku Uusberg).2017. aastal esines koor kavaga „Eesti poiste laulud“ Berliini Konzerthausis Balti riikide 100. aastapäeva tähistamiseks toimunud kümnepäevasel festivalil ning toimus kontsertreis Hiina, kus kuu aja jooksul anti kokku seitseteist kontserti seitsmeteistkümnes linnas. Rahvusooper Estonia poistekoori on auhinnatud Eesti Kooriühingu tiitliga „Aasta koor 2015“.

HELI JÜRGENSON (koormeister)
on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Alates 1992. aastast on ta Otsa-koolis koorijuhtimise eriala õpetaja. Ta on Estonia Seltsi Segakoori dirigent alates selle loomisest 1993. aastal.
Aastail 2001–2012 töötas ta Rahvusooper Estonia ooperikoori koormeistrina, valmistades ette nii oopereid kui vokaalsümfoonilisi suurvorme. Tema käe all on saanud lavaküpseks Mussorgski „Boriss Godunov“, Tšaikovski „Padaemand“, Verdi „Aida“, „Traviata“ ja  Reekviem, Wagneri „Tannhäuser“, Puccini „Tosca“, Tüüri „Wallenberg“, Britteni „Sõjareekviem“, Rahmaninovi „Kellad“, Elgari „Gerontiuse unenägu“, Bizet’ „Pärlipüüdjad“.
Alates 2012. aastast on Heli Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Ta on EFK-s töötanud nii a cappella kontsertprogrammide, vokaalsümfoonilisi suurvormide kui ka ooperitega, sh Pärdi „Litaania“, „In Principio“, „Te Deum“ ja „Aadama itk“, Fauré  Reekviem, Haydni „Aastaajad“ ja „Loomine“, Poulenci „Gloria“ ning „Stabat Mater“, Brahmsi „Saksa reekviem“, Mozarti „Kroonimismissa“ ja Reekviem, McMillani „Jeesuse seitse sõna ristil“,  Glassi „Koyaanisqatsi“, Wagneri „Lendav hollandlane“, Verdi „Rigoletto“, Mozarti „Don Giovanni“ jpm.
Heli on armastatud Eesti laulupidudel segakooride liigijuhi ja dirigendina. Ta on olnud ka Soome-Eesti laulupeo kunstiline juht ja mitmel aastal vaimulike laulupidude kunstiline juht. 2013. aastal sai ta Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ning Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitli. 2017. aastal oli Heli XII noorte laulupeo  „Mina jään“ dirigent ja kunstiline juht.

ESTONIA SELTSI SEGAKOOR
loodi dirigentide Heli Jürgensoni ja Peeter Perensi poolt 1993. aasta sügisel. Koori eelkäija on 1912. aastal loodud Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakoor. 1999–2001 oli koori teiseks dirigendiks Jüri-Ruut Kangur ning 2001–2006 Jorma Sarv. Alates 1999. aastast on koori peadirigent Heli Jürgenson. 23 tegutsemisaasta jooksul on tehtud koostööd ka paljude teiste Eesti dirigentidega, nagu Tõnu Kaljuste, Jüri Alperten, Risto Joost, Erki Pehk, Hirvo Surva, Hando Põldmäe jt. Peale koorimuusika väikevormide renessansist 21. sajandi helitöödeni on Estonia Seltsi Segakoor esitanud ka arvukalt suurvorme nii üksi kui koos teiste kooridega. Koori repertuaaris on olnud J. S. Bachi Matteuse passioon, F. Mendelssohn–Bartholdy “Walpurgi öö”, G. Verdi Reekviem, J. Brahmsi Saksa reekviem, C. Kreegi Eesti reekviem ning W. A. Mozarti Missa C-moll. Viimastest projektidest väärivad mainimist Carl Orffi tsükkel “Carmina Burana” koostöös Rahvusooper Estonia ooperikoori ja sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri dirigeerimisel ning Cyrillus Kreegi “Eesti reekviemi” esitused Valgevenes Minskis Erki Pehki dirigeerimisel ja Tallinnas Noblessneri valukojas Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. 2013. aasta kevadel võitis ESS mainekal Tallinna koorifestivalil segakooride kategoorias esimese koha. 2014. aasta sügisel esitas koor F. Schuberti “Missa solemnis” koos Pärnu linnaorkestri ja rahvusvaheliste solistidega. Estonia Seltsi Segakoor on andnud 22 hooaja jooksul mitmete erinevate kavadega kontserte Eestis, Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Olulisel kohal koori repertuaaris on eesti heliloojate muusika – nii meie koorimuusikaklassikute helitööd kui ka noorte autorite uudislooming. Eesti muusika kõlab ka Estonia Seltsi Segakoori CD-plaadil “Liugleb üks lind”.

OSTA PILET: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinna-talvefestival/ro-estonia-poistekoor-estonia-seltsi-segakoor-oliver-kuusik-tallinna-muusikakeskkooli-sumfoo

Detailid

Kuupäev:
veebruar 23
Aeg:
16:00 - 17:00
Sündmuse Categories:
, ,
Organisaator:
Muusikute fond PLMF
Telefon:
+372 53302993
E-mail:
plmf@plmf.ee
Korraldaja koduleht:
https://plmf.ee
Toeta talente!
Toeta