29
august
19:00 — 20:00
Loading Sündmused

OSTA PILET

XV TALLINNA KAMMERMUUSIKA FESTIVAL 21-30.08 2019

CARPE DIEM
Pille Lill (sopran), Eve Neumann (saksofon), Jaak Lutsoja (akordion),
viiuldajad Maano Männi ja Kristina KriitJohanna Vahermägi (vioola),
tšellistid Andreas Lend ja Vladimir Reshetko (Venemaa/Soome)
Kavas: Pertmann “Siuru laulud” (maailma esiettekanne),
Schubert Keelpillikvintett
Piletid 10/15€  

KAVA / PROGRAMM

Aaro Pertmann (*1971)
–  „Siuru laulud“ op. 52 sopranile, altsaksofonile, tšellole ja akordionile (2018/2019) /
Songs of Siuru” for soprano, alto saxophone, cello and accordion 
1. Sonett/Sonnet (tekst/text: M. Under)
2. Carpe diem (tekst/text: H. Visnapuu)
3. Ei eäl ole ma nii rõõmus olnu / Never Have I Been So Happy (tekst/text: A. Adson)
4. Lilled palavikus / Flowers in Fever (tekst/text: J. Semper)
5. Õhtu / The Evening (tekst/text: M. Under)   
  

 *

 Franz Schubert (1797-1828)
– Keelpillikvintett C-duur / String Quintet in C-Major D. 956
Allegro ma non troppo
Adagio Scherzo. Presto
Trio. Andante sostenuto
Scherzo
Allegretto

PILLE LILL
on tunnustatud ooperilaulja ja kultuuritegelane alustades muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kahel erialal, muusikapedagoogika ja ooperilaul. Haridustee jätkus Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 läbis ta doktoriõpingute programmi EMTA-s (prof. Jaakko Ryhänen), täiendades end 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis. Lisaks on ta osalenud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustel (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, M. Sillem, W. Vernocchi, G. Hinz jt). P. Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes riikides. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, esitanud sopranipartiisid suurvormides ning teinud koostööd väljapaistvate dirigentidega. Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja, teinud Eesti Rahvusringhäälingule arvukalt salvestusi ning ta hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del. P. Lill on pälvinud Suure Vankri auhinna, kui parim naislaulja (1996) ja on olnud Georg Otsa preemia laureaat (2002), ta on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998), Piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005) ning talle on omistatud UNISEF-i Sinilinnu preemia (2009), Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhind (2014), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016) ja EELK Kiriku Teeneteristi tunnustusmärk (2017). Aastatel 1997-2013 õpetas P. Lill EMTA-s (alates 2003 dotsendina) ning ta on andnud meistriklasse mitmetes riikides (Saksamaa, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Iisrael jm). Teda on kutsutud rahvusvaheliste ooperilauljate konkursside žüriidesse (Venemaa, Läti, Itaalia, Iisrael) ning ta on Vabariikliku vokalistide konkursi looja ja žürii liige (2009, 2013, 2017). Aastatel 2003-2009 oli P. Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ning ta on käesoleval ajal Eesti Kultuuri Koja- ja Soome-Eesti Kultuurifondi juhatuse liige. 2003. aastal kutsus ta ellu Muusikute fondi PLMF ning ta on PLMF Academia Nova huvikooli looja ja eestvedaja aastast 2017.

JOHANNA VAHERMÄGI
alustas oma muusikaõpinguid 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Tiiu Peäske), mille lõpetas kiitusega 2007. aastal. Ta on olnud õp. Viljar Kuuse õpilane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, prof. Avri Levitani õpilane Hispaanias “International Centre for Excellence for Strings” instituudis ja omandas oma bakalaureusekraadi samuti prof. Avri Levitani käe all Aragoni Kõrgemas Muusikaakadeemias (2013). Hetkel on ta jätkamas magistriõpinguid Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias (prof. Roi Shiloah). Ta on pälvinud peapreemiad III rahvusvahelisel solistide konkursil “Illa de Menorca FIDAH” (2011) ning Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemia kammermuusika konkursil (2014). J. Vahermägi on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees, samuti Euroopa Noorteorkestri ja Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemia kammerorkestri ees. Ta on osalenud arvukatel meistrikursustel (Tabea Zimmermann, Haim Taub, Nicolas Chumachenko, Amihai Grosz, Gilad Karni jt.) ja on regulaarselt esinenud mitmetel muusikafestivalidel Iisraelis, Saksamaal, Itaalias ja Eestis, esitades kammermuusikat koos artistidega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Avri Levitan, Roi Shiloah, Alexander Pavlovsky, Zvi Plesser, Harry Traksmann, Riivo Kallasmaa, Anna-Liisa Bezrodny, Sigrid Kuulmann-Martin, Marko Martin jpt. Lisaks on ta koostööd teinud paljude kammerorkestritega (nt. Reina Sofia KO, Hispaanias) ja kaasaegse muusika ansambliga “Ensemble Plural” (dir. Fabian Panisello). Hetkel töötab J. Vahermägi õpingute kõrvalt vabakutselise muusikuna Barcelona Liceu ooperiteatri orkestri, Jeruusalemma Sümfooniaorkestri ja Jeruusalemma Barokkorkestri juures.
EVE NEUMANN
alustas muusikaõpinguid Keila Lastemuusikakoolis klaveri erialal ja jätkas G. Otsa nimelises Muusikakoolis saksofoni erialal. Ta on omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias solisti ja orkestrandi diplomi (2002, prof. Olavi Kasemaa). Lisaks mitmetele meistrikursustele (J. Pettersson, C. Johnsson, C. Bois) on ta täiendanud end Helsingi Sibeliuse Akadeemias (prof. Pekka Savijoki) ning Hollandis Utrecht’i Hoogeschool voor de Kunsten (prof. Johan van der Linden). E. Neumann on osalenud festivalil “Saxomania” (1997), noorte interpreetide konkursil “Con Brio (2002) ja aastal 2003 võitis ta IV koha ja diplomi H. Kareva nim Rahvusvahelisel Saksofonistide konkursil. Ta on teinud koostööd klavessiinimängija Ene Naela, organistide Tiia Tenno ja Pille Metssoniga, Tallinna Saksofonikvarteti ja  ERSO-ga. E. Neumann on töötanud õpetajana Tallinna Muusikakoolis, Viimsi Muusikakoolis ja Keila Muusikakoolis. Ta on Saksofonikvarteti Quattro Quarti liige ja üks asutajatest ning Eesti Saksofoniühingu asutaja ning juhatuse liige. E. Neumann on 2015. aastal loodud NATO saksofoniorkestri liige, millega anti kontsert XVII Maailma Saksofonikongressil (17th World Saxophone Congress and Festival). Aastal 2016 kutsus ta kokku saksofonikvarteti FinEst, milles ühendasid jõud Eesti Kaitseväe ja Soome Kaardiväe orkestrite saksofonistid. Lisaks on ta omandanud kaasaegse- ja vabaimprovisatsiooni magistrikraadi (2019) ning on selle kunstiliigi aktiivne propageeria. E. Neumann töötab Eesti Kaitseväe Orkestris saksofonirühma kontsertmeistrina.
MAANO MÄNNI
on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1992, prof Jüri Gerretz). Ta on töötanud kontsertmeistrina Tallinna Kammerorkestris (1993-1996) ja Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (1993-2000) ning alates aastast 2002 Vaasa Linnaorkestris Soomes. Lisaks orkestritööle on M. Männi aktiivne kammermuusik, esinedes selliste rahvusvahelise haardega muusikutega nagu Ralf Gothoni (klaver), Torleif Thedéen (tšello), Yuval Gotlibovich (vioola) jpt. Aastal 2001 asutas M. Männi koos tšellist Aare Tammesaluga Tobiase Keelpillikvarteti, millega on esinetud mitmel pool Euroopas sh Berliini Konzerthaus (2015) ja Peterburi Capella saal (2018). Ta on soleerinud mitmete orkestrite ees väljapaistvate dirigentide juhatamisel, sh Neeme Järvi, Alexander Vedernikov, Andrei Boreiko, Arvo Volmer, Juha Kangas, Jin Wang jt. M. Männi on täiendanud end orkestridirigeerimise erialal Jorma Panula, Leonid Grin’i ja Ilmar Tõnissoni kursustel. Ta on juhatanud Eesti Sinfoniettat ning Vaasa ja Pärnu Linnaorkestreid. Talle meeldib sünteesida muusikastiile ning koostada eriilmelisi kontserdikavu. Vaasas on publiku soosingu pälvinud M. Männi juhatatud kontserdid eri sihtrühmadele (kooli- ja seeniorkontserdid), samuti soovikontserdid („Sinun hetkesi-Din stund“, Flamenco- ja Tango Nuevo kontsert, Tšaikovski portree). Aastal 2015 juhatas ta Klaaspärlimäng Sinfoniettat Evald Vainu juubelikontsertidel „Optimist“ koos Tallinna Linnateatri näitlejatega Eesti suuremates kontserdisaalides, mis jäädvustati ka ETV-le. M. Männi on salvestanud mitmele plaadifirmale sh Erdeklang, Ondine ja Alba Records. Aastal 2012 ilmus CD-plaat „Kuus aastaaega +“, kus ta esitab Pärnu Linnaorkestri solistina Astor Piazzolla ja Evald Vainu teoseid viiulile ja orkestrile. Plaat on saanud positiivset tagasisidet ning muusikakriitik Igor Garšnek on öelnud: „“Kuus aastaaega+“ igasse plaadiriiulisse!” (Sirp, 2013/10/04). 2014. aastal ilmus Vaasa Linnaorkestri CD-plaat „Soome lüürikat ja romantikat“, millel M. Männi soleerib enda orkestreeritud Toivo Kuula viiulipalas Notturno Op. 3a/2. Kontserdihooajal 2017/2018 juhatas ta mitmel korral Vaasa Linnaorkestrit, kus muuhulgas esines solistina mainekas sopran Camilla Nylund. Eesti Sinfoniettaga on teda saatnud tihe koostöö alates orkestri asutamisest jaanuaris 2017. Koos on üles astutud erinevatel festivalidel Eestis (näit Kuressaare Kammerfestival), aga ka Kreekas ja Iisraelis. 2019. aastal esines M. Männi Estonia Kontserdisaalis Eesti Sinfonietta ees nii solisti, dirigendi kui kontsertmeistrina ning dirigent Kristiina Poska juhatamisel Viini Musikvereini Kuldses saalis. Alates 2016. aastast mängib M. Männi Soome Kultuurkapitalile kuuluval prantsuse meistri Charles François Gandi viiulil aastast 1810.
KRISTINA KRIIT
on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (prof. Mari Tampere-Bezrodny, 2004) ning täiendanud end prof. Igor Bezrodny, Eduard Schmiederi, Pavel Vernikovi ja Hermann Krebbers’i juures. Lisaks on ta õppinud veel Universität Mozarteumis Salzburgis (2001-2002, prof. Hermann Krebbers). K. Kriit on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest konkurssidest, millest olulisemad on Heino Elleri nim. konkurss Tallinnas (eripreemia, 1996) ja Henryk Wieniawski nim. konkurss Poolas (Lublinis, 1997). K. Kriit on hinnatud nüüdismuusika esitajana ja esinenud solisti ning kammermuusikuna peaaegu kõikides Euroopa ja Skandinaavia maades. Ta on olnud kahel korral maineka Holland Music Sessions’i stipendiaat. Aastal 2005 oli K. Kriit asutajaks Tallinna keelpillitriole ja 2009 triole “Madrigal” koos flöödi ja klaveriga. Käesoleval ajal on ta EMTA õppejõud ja doktorant (prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning RO Estonia Sümfooniaorkestri II kontsertmeister.
ANDREAS LEND
on oma generatsiooni üks väljapaistvamaid Eesti tšelliste. Ta alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendas end Soomes, Sibeliuse Akadeemias. Lisaks on A. Lend osa võtnud mitmete rahvus-vaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassidest (F. Helmerson, D. Geringas, M. Ostertag jt). A. Lend on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel, mille hulka kuuluvad I preemia ja Grand Prix rahvusvahelisel konkurssfestivalil „Renaissance“ (Armeenia, 2013), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004) jt. 2007. aastal valiti A. Lend Euroo-pa Liidu Noorteorkestrisse, mille koosseisus on ta esinenud üle terve Euroopa. Nii solisti kui ka ansamblistina on ta esinenud paljudes välisriikides kaasaarvatud Taanis, Saksamaal, Itaalias jt ning teda on kutsutud Tallinna Kammermuusika Festivalile, Kuopio Ajaloolisele klahvpillifesti-valile Soomes, Valle d’Itria Festivalile Itaalias jm. Viimastel aastatel on ta teinud koostööd mit-mete keelpillikvartettide ja -orkestritega ning hetkel on ta tegev Rahvusooperi Estonia sümfoo-niaorkestris, keelpillikvartetis Prezioso ning Estonian Cello Ensemble’s ning on tegev nii solisti kui kammermuusikuna paljudes teistes koosseisudes.
VLADIMIR RESHETKO
on õppinud Peterburis ning haridustee jätkus Amsterdamis ja Berliinis. V. Reshetko on olnud rahvusvahelise Herani-nimelise tšellokonkursi auhinnavõitja (1999). Talle on omistatud I preemia ja eriauhind F. Schuberti teose parima tõlgendamise eest rahvusvahelisel kammermuusika konkursil „Franz Schubert ja moodne muusika” (2009) ning I preemia C. Henneni nimelisel (2009) ja Pergamentšikovi kammermuusika konkursil (2011). Ta on Anima Quarteti kaasasutaja ja liige. Viimastel hooaegadel on ta esinenud Anima Quartetile pühendatud Ana Sokolovitši teose „Commedia dell’ arte III” esiettekannetel. Kõik 3 osa anti välja SWR Alassic Archive’i poolt 2016. aastal. 2017. aasta septembrist on V. Reshetko Vaasa Linnaorkestri tšellorühma kontsertmeister. Ta on käinud kontserttuuridel paljudes riikides ja esinenud koos väljapaistvate muusikutega. Ta on esinenud solistina koos dirigentide Vassili Petrenko ja Ravil Martõnoviga Peterburi Riikliku Akadeemilise Orkestri ees. V. Reshetko on omandanud laia soolo-, kammer- ja orkestrirepertuaari, sealhulgas kaasaegse, klassikalise ja barokkstiili teosed. Tema hiljutine soolodebüüt Soomes A. Krafti Tšellokontserdi esiettekandega sai kõrge hinnangu osaliseks:
„Vladimir Reshetko tegi võimsalt liigutava muusikalise etteaste. Tema sügavalt tunnetatud fraseerimine, tšello rikkalik ja lüüriline tämber ning samuti tema meisterlik virtuoossus moodustasid Krafti teose värske ettekande. Publik tänas solisti entusiastlike ovatsioonidega.” (Pohjalainen 30.03.2019, Vaasa).

JAAK LUTSOJA
on lõpetanud akordioni eriala Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ning Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Aastast 1997 tegutseb ta vabakutselise muusikuna ja õpetab Saue Muusikakoolis, Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on esinenud nii solistina kui ka mitmete tuntud ansamblite koosseisudes. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal viljeledes väga laia ampluaaga muusikat alates pop-džässist kuni klassikalise ja nüüdismuusikani. J. Lutsoja on musitseerinud koos selliste tuntud muusikutega nagu Kersti Ala-Murr, Leho Karin, Tõnu Jõesaar, Oleg Pissarenko, Erkki Otsman, Siiri Sisask, Silvi Vrait, Tõnis Mägi, Jaak Jürisson, Hedvig Hanson, Ardo Ran Varres, samuti kammerkooriga “Revalia”, akordionitrio koosseisus Henn Rebase ja Allan Jakobiga, ansamblitega “Noorkuu” ja “Karavan” jpt. J. Lutsoja on esinenud mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja osalenud kontserdiprojektides (“Saksofon versus Saksofon”, 2008 Kumu) ning ooperiproduktsioonides (Tõnis Kaumann/Leelo Tungal “Lopi ja Lapi”, 2008 Türi Kevadfestival; Mari Vihmand “Armastuse valem”, 2008 RO Estonia; W. A. Mozart “Võluflööt”, Nukuteater; tantsuetendus “Carrrmen”, 2012 teater “Vanemuine”). Jaak on olnud peaesineja festivalil “Visioon 2010” omaloomingulise kavaga ning samal aastal valmis tal sooloplaat “Contrarian Grooving” omaloomingulise muusikaga, mis on valitud kahel korral Euroopa Jazzraadio nädala plaadiks. Koostöös sopran Kersti Ala-Murri ja Uue Muusika Kvartetiga on valminud CD “Vaikimine oleks vale” (2010) ning koos J. Lutsoja Kvintetiga CD “Adiós Nonino” (2013). Aastal 2013 sai alguse J. Lutsoja eestvedamisel Akordioni Klubi, mis on loodud akordionimängu võimaluste edendamiseks.

“Siuru” luuletajate rühmitust võib pidada oluliseks kultuuriliseks fenomeniks omas ajas. Tollal 1917. aastal, kui rühmitus tegevust alustas, olid Eestis poliitiliselt ja sotsiaalselt väga keerulised ajad. Käimas oli Esimene maailmasõda, Vene riik (kuhu Eesti tollal kuulus) oli sisuliselt lagunemas. Rahval oli nii ühiskondlikult kui ka majanduslikult keeruline toime tulla. Valitses toidupuudus ja valdasid pessimistlikud meeleolud. Sellistes tingimustes ei võiks kuidagi arvata, et inimestel võiks korraga tekkida suur kultuurihuvi. Ometi see juhtus. “Siurulaste” tegevuse alguseks laiema avalikkuse silmis võib lugeda 25. septembril 1917. aastal “Estonia” teatris korraldatud “Siuru” õhtut. Kusjuures teemad, milledest nende tekstid rääkisid, polnud kuidagi seotud ühiskondliku temaatikaga, nagu oleks võinud eeldada. Tegemist oli meelelise-tundelise armastusluulega. Kummalisel kombel vajas rahvas tollal sedalaadi luulet. “Siuru” õhtul “Estonia teatris” oli suur menu. Kokku teeniti ühe õhtuga 2800 rubla puhaskasu, millest saadi ühingu kirjastamistegevuseks vajalik algkapital. Edasi järgnesid ülesastumised Tartus ja Viljandis. Veel samal kuul 1917. aasta septembris ilmus Marie Underi luulekogu “Sonetid” 1000 eksemplaris. See tiraaž müüdi läbi paari kuuga. (NB võrrelda tänaste luuleraamatute olematu läbimüügiga!). Edasi järgnesid veel kolm uut luuleraamatut Adsonilt, Visnapuult ja Semperilt, milledel oli samuti suur menu. “Siurulaste” tegevus oli alanud.

Laulutsükli „Siuru laulud” tekstid

nr. 1 „Sonett” teksti autor: Marie Under

Nüüd hoian sind kui lille veetlevat:
su palged jumestuvad nagu eha –
kuis aiman seda rõõmurikast keha,
end armu vastuvõtuks vöötlevat!

Mu poole kõik su meeled tõtlevad:
kui kaunis sinu kinnisilmi näha,
suu vaikib abitult: mis võin ma teha?
Ah, kuumi mõtteid näen sind mõtlevat!

Su tund on tulnud – ning sind vajutavad
su kasinuse kammitsevad ketid:
kui küpse kobar ripud nüüd mu suul;

mu rinnal mesilõhna hajutavad
su rinde roosa-rooside buketid,
pääst meeled viib su mahlast nõrguv huul!

nr. 2 „Carpe diem” teksti autor: Hendrik Visnapuu

Aeg kärsik on, aeg otsa saab.
Oh kuulgem, löövad kire vasksed kellad,
Et nähkem, hiilg’vad silmad, palged hellad!
Tund tundi nelju taga a’ab.

Kes erk veel, heitku endast töö,
End kastku veini, armastuse lätte:
Ses joovas saame ihalduse kätte,
Mis annab ülimeelik öö.

Löö lahti, preester, kiri pikk,
Kus leheküljil muistne ohvri veri.
Aeg, mis on antud, olgu nagu meri,
Kui laente murduv vahustik.

Aeg kärsik on, aeg nelju a’ab;
Oo, heida endast kate, naine, tantsi!
Siis langetame elu viimse kantsi:
Surm lõpu toob, aeg otsa saab.

nr. 3 „Ei eäl ole ma nii rõõmus olnu” teksti autor: Artur Adson

Ei eäl ole ma nii rõõmus olnu,

kui tet sai edimäne Sulle laul.

ei eäl, ei eäl, ei eäl,

om siis mäletüse koolnu?

Kas Taavet ma, wai unetaja Saul?

Ei sukugi, ma mäletä ja wäega

Noid aigo, kuna hõiskamise seo

Sull` wasta kanni wõise ainolt käega

Wiil kõnelda, ja teno andse peo.

Kolm aastat joba johup mulle sakest

Seosama hõiskamine keelele.

Kumb põhjus tulisemp, kumb kangemb kangest?:

Kõik Sino latse, weli wellele.

Nüüd awalda ma oma armojano.

Sull` laulden laulda wõi ma omast käest.

Sa oled minno laulma armastano,

Ma tennä, tennä Sinno kõigest wäest!


nr. 4 „Lilled palavikus” teksti autor: Johannes Semper

Hõõguvat ja uimastavat lõhna andes
äiksevihma ootvalt niidult lilled
piksevibu pingutusi endas kandes
värisevad – vaasis rasked lilled.

Herisevad huuled rammes valus
õiekesil; surutud on ääre alla
palgekesed jaheduse valus.
Helguses nad avanud on oma süle

Selguseta klaasi kohal segulõhnad
avatlevad näo õite` heitma
haihtuvaisse lainetsse, kuumad lõhnad
käekesi lilleleili peitma.

Näokene, pilgus ihar aade,
unenäos on kummardanud kulla rüppe.
Hälbinud kesk leeki hergav vaade
jäjetumalt sukeldades kalli rüppe.


nr. 5 „Õhtu” teksti autor: Marie Under (luulekogust „Sinine puri”)

Kustumas päikese põlev põõsas,

Kruusale pudenend punavat tuhka,

Aid ei veel väsi, aid ei veel puhka:

Lõhnad süttivad hajuvas lõõsas.


Lehti kobaraisse vajutab kuu

Himura vabarnapunase suu.

Varjud kui nunnad lähevad mööda,

Loogeldes loore, kuhu punavad nelgid

Suudlusi; viirukit vaigutab väike reseeda;

Valgeis silmis nartsisside neitsid

Kannavad küünlaid, kust kukuvad virvlevad helgid.

Roosid end põõsaste tüheme peitsid.

Taevas tähtede vihmast on üleni märg.

Süda mul magususpaisul kui täiskorjund kärg.

Ah, kõik need, unised sinised teed

On nagu kaldale kippuvad veed.

Laskund purjel – kui tiib, millel lennata vaev,

Üks väsinud lind – jõuab koju mu laev.

Detailid

Kuupäev:
august 29
Aeg:
19:00 - 20:00
Sündmuse Categories:
, ,
Organisaator:
Muusikute fond PLMF
Telefon:
+372 53302993
E-mail:
plmf@plmf.ee
Korraldaja koduleht:
https://plmf.ee
Toeta talente!
Toeta