OSTA PILET
XV TALLINNA KAMMERMUUSIKA FESTIVAL 21-30.08 2019
Kadi Jürgens (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor),
Kai Ratassepp (klaver)
Kavas: Duparc, Poulenc, Messiaen, Eespere, Viira jt
Piletid 10/15€
KAVA / PROGRAM
Claude Debussy (1862–1918)
(Sõnad / lyrics P. Louÿs (1870-1925))
– Trois Chansons de Bilitis / Bilitise laulud / The Songs of Bilitis (1899)
I La flûte de Pan / Paaniflööt / The Pan Flute
II La chevelure / Juuksed / The Hair
III Le tombeau des Naïades / Veenümfide haud / The Tomb of the Water-Nymphs
Olivier Messiaen (1908–1992)
– Trois Mélodies / Kolm laulu / Three Melodies (1930)
I Pourquoi? / Miks? / Why?
(Sõnad / Text O. Messiaen)
II Le Sourire / Naeratus / The Smile
(Sõnad / lyrics C. Sauvage (1883-1927))
III La fiancée perdue / Kaotatud pruut / The Lost Bride
(Sõnad / lyrics O. Messiaen)
Lepo Sumera (1950–2000)
– Tähed / Stars (2000)
(Sõnad / lyrics M. Under (1883-1980))
Ester Mägi (*1922)
(Sõnad / lyrics V. Naelapea (1934 – 1989))
– Ööhõlmad / Flaps of the Night (2001)
Liis Viira (*1983)
(Sõnad / lyrics H. Runnel (*1938))
– Mu tuba täis on väikeseid ingleid / My Room is Full of Little Angels (2014)
***
Henri Duparc (1848-1933)
– Le manoir de Rosemonde / Rosemond´i sinine talu / The manor of Rosamonde
(Sõnad / lyrics R. de Bonnières (1850 – 1905))
– Extase / Ekstaas
(sõnad / lyrics H. Cazalis (1840-1909) ), alias Jean Lahor
– Chanson Triste / Kurb Laul / Sad song
(sõnad / lyrics H. Cazalis (1840-1909)), alias Jean Lahor
***
Gabriel Fauré (1845-1924)
– Après un rêve / Pärast unenägu / After a dream
(Sõnad / lyrics R. Bussine (1830-1899))
– Lydia
(Sõnad / lyrics Leconte de Lisle (1818 – 1894))
– Chanson d’amour / Armastuse laul / Love song
(Sõnad / lyrics A. Silvestre (1837 – 1901))
René Eespere (*1953)
– Epigramm IX “Tähtedest” (Teine Esiettekanne) /
Epigram IX “About Stars” (Second Premiere)
KADI JÜRGENS
Muusikute fondi PLMF Marje ja Kuldar Sink’i nimelise preemia “Noor laulja 2018” laureaat K. Jürgens on noor andekas metsosopran, kes suundub 2019. aasta sügisest õppima Flaami Ooperi juurde kuuluvasse Rahvusvahelisse Ooperiakadeemiasse Gentis, Belgias. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit ja flööti ning klassikalise laulu õpinguid alustas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Ljudmilla Dombrovskaja-Keis). 2014. aastal astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (EMTA), kus hetkel jätkab magistrantuuris. EMTA-s on K. Jürgensi õppejõududeks olnud Taimo Toomast, Nadežda Kurem ja Eva Märtson-Wilson ning Anne-Liis Poll kaasaegse improvisatsiooni erialal. 2018/2019 õppis K. Jürgens vahetusüliõpilasena Belgias Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis (professorid Gary Jankowski, Lucienne Van Dyke). Ta on täiendanud end järjepidevalt väljapaistvate ooperilauljate ja pedagoogide juures (Pille Lill, Wilma Vernocchi, Marie Vassiliou, Maciej Pikulski, Kristian Attila, Maria Ljudko, Sofia Mazar, Margareta Haverinen Brandt jt) nii kodumaal kui ka Itaalias, Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Soomes, Rootsis ja Leedus. 2015. aastal eraldati talle Itaaliast ning 2017. aastal Eestist Mati Palmi Fondi stipendium pikaajalise La Scala esisoprani, Wilma Vernocchi meistrikursustel osalemiseks. Lauluõpingute ajal on K. Jürgens loonud mitmeid ooperirolle EMTA-s: La Maestra Delle Novizie – G. Puccini “Õde Angelica” (2016), Mrs Grose – B. Britten “Kruvipööre” (2016), Dido – H. Purcell “Dido ja Aeneas” (2016) ja Orlando – G. F. Händel “Orlando” (2018). Valminud on rollid Teatris Vanemuine (Andromache – Märt-Matis Lill “Tulleminek”, 2017) ja Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis (Nancy – B. Britten “Albert Herring”, 2019). K. Jürgens on esinenud solistina Oulu Sümfooniaorkestri ees (2018) ning teinud koostööd mitmete tuntud dirigentide ja lavastajatega (Giorgio Proietti, Michiel Delanghe, Paul Mägi, Taavi Kull, Ingrid Roose, Stephan Jöris, Hermann Keckeis, Benoît De Leersnyder, Laura Kalle, Taago Tubin jt). Oluliselt on tema lauljaks kujunemist mõjutanud kaasaegne muusika ning talle on muusikat kirjutanud tunnustatud heliloojad nii Eestist kui ka välismaalt.
OLIVER KUUSIK
on oma põlvkonna üks väljapaistvamaid ooperisoliste Eestis, kes alustas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Pille Lille ja prof. Virgilius Noreika juhendamisel. Ta on lõpetanud Guildhall School of Music and Drama magistrantuuri ja ooperistuudio Londonis (2006). Ta töötas aastatel 2008-2017 Rahvusooperis Estonia ja tegutseb käesoleval ajal vabakutselisena. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Faust (Gounod “Faust”), Nemorino (Donizetti „Armujook“, Liverpool, UK), Don Ramiro (Rossini „Tuhkatriinu“), Sesto (Händel “Julius Caesar”), Fenton (Verdi „Falstaff“) jpt. Ta on osalenud Fleishmani ooperi „Rothschildi viiul“ plaadistamisel koos Liverpooli Kuningliku Sümfooniaorkestriga ning laulnud Enjolras’i osa Schönberg/Boublil’ muusikalis „Hüljatud“. O. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina osalenud üle kahekümne viie erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis kui mitmel pool välismaal. Aastal 2010 pälvis O. Kuusik Eesti Teatriliidu „Kristallkingakese“ aastapreemia, 2009 valiti ta „Jeune Ambassadeur Lyrique“ laureaadiks (Montreal, Canada), 2008 omistati talle Britteni ooperi „Kruvipööre“ eest Eesti Teatriliidu aastapreemia ning teda on tunnustatud PLMF preemiaga “Noor muusik 2005”. Tema kohta on ilmunud kiitvaid arvustusi maailma nimekates väljaannetes nagu Opera Now, Opera Magazine, The Stage, The London Times jpt.
KAI RATASSEPP
on hinnatud solist ja kammermuusik, tema repertuaar hõlmab muusikat klassikast tänapäevani.
Kai Ratassepp lõpetas 1988. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Ruuta Tarase ja Lilian Semperi klaveriklassi ning jätkas õpinguid Eesti Muusikaakadeemias Lilian Semperi ja Peep Lassmanni juhendamisel. 2007. aastal omandas ta Peep Lassmanni juhendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikraadi. Ta on täiendanud end Andrei Gavrilovi, Ralf Gothóni ja Arbo Valdma meistriklassides.
Kai Ratassepp on võitnud auhindu mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel klaverifestivalidel Belgradis (1990), Vilniuses (1991) ja Tallinnas (1994, 1996). Ta on andnud soolokontserte ning esinenud erinevate ansamblite koosseisus Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, USA-s, Hiinas, Poolas ja Venemaal. Olulisim ja tunnustatuim tema kammerkoosseisudest on klaveriduo Mati Mikalaiga. Teised tihedamad ansamblipartnerid on olnud näiteks saksofonist Virgo Veldi ja klarnetist Madis Kari. Kai Ratassepp töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõppejõuna.
