Loading Sündmused
  • Sündmus event on möödas

 

 

VALGA-VALKA SEITSME KIRIKU SUVEMUUSIKA FESTIVAL 10. – 29. juuli 2018,  Koostöös Valga Vallavalitsusega,
14. juuli kell 17 Valga Apostliku Õigeusu Issidori kirik,
MAA JA MERI KIIDAVAD,
Ansambel TRISKELE,
Kavas vaimulikud rahvalaulud,
Pilet 4/3,

Piletid müügil üks tund enne kontserdi algust kohapeal.

Maa ja meri kiidavad

Kontserdi kava koosneb põhiosas eesti rahvakoraalidest, mille viisid kirjutati üles rahvasuust 20. sajandi alguses. Need meloodiad esindavad tollel ajajärgul Eesti äärealadel püsinud vaimulikku laulutraditsiooni, mis pärineb ajast enne orelite kasutuselevõttu koguduselaulu saatmisel. “Keerutustega koraale” lauldi eestlaulja järgi ning ka väljaspool kirikut, kus need hakkasid elama n-ö oma elu. Rahvapärastes koraalides võib küll sageli ära tunda luteriusu kirikus kasutusel olnud viise, kuid neid on osadel juhtudel lihtsustatud, teisalt aga enamal määral kaunistatud.

Rahvakoraalide kõrval kõlavad kavas vennastekoguduse tundelised laulud, mille viisid ja tekstid on pärit 19. sajandi käsikirjalistest lauluraamatutest Eesti Kirjandusmuuseumis. 18. sajandi alguses levis Eestis vennastekoguduse liikumine, mille rahvapärastes vormides rõhutati siirast ja ekstaatilist “südameusku”. Vennaste usupraktikas olid olulisel kohal laulutunnid, mis hakanud rahvale sedavõrd meeldima, et süütegusid karistati neist osavõtu keeluga. On teada, et laulutundides saadeti laulmist pillidega, näiteks flöödi ja kandlega, mis on peamised saatepillid ka siinses kavas.

Koraalide seaded on valminud ansambli ühisloominguna, helipilti on rikastatud nii eesti rahvapillide kui ka keskaja muusika instrumentidega.

KAVA

Maa ja meri kiidavad – Saaremaalt kirja pandud rahvapärane variant Joachim Neanderi koraalist “Himmel, Erde, Luft und Meer” (1680)

Armas Jeesus, rõõmustaja – Hiiumaalt kirja pandud rahvapärane variant M. J. Roelingi koraalist “Lieber Jesu, Trost der Herzen“ (1797)

Üts õige õnnis mees om see – Otepäält kirja pandud rahvapärane variant Martin Lutheri koraalist “Wohl den, der Gottes Frucht steht” (1524)

Nüüd olgu ikes igävest’ – Kolga-Jaanist kirja pandud rahvapärane variant Nikolaus Deciuse koraalist “Allein Gott in der Höh’ sei Ehr” (1523)

Meil Esä vaimu lähätä – Hallistest kirja pandud variant Paul Gerhardti koraalist “Gott Vater, sende deinen Geist” (1653)

Armas Jeesus, avita – Haapsalust kirja pandud rahvapärane variant Tobias Clausnitzeri koraalist “ Liebster Jesu, wir sind hier” (1663)

Nätse Jumal, siin ma rumal – Räpinast kirja pandud rahvapärane variant Joachim Neanderi koraalist “Sieh hier bin ich Ehren König” (1680)

Seleta mulle siin nüüd voon – lõunaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust

Mes hirmu võip mul surm siin tettä – lõunaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust

Se pääv nüüd meile kätte sai – põhjaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust

Ansambel Triskele tutvustus

Tarmo Tabas – laul
Ergo-Hart Västrik – laul
Heikki-Rein Veromann – flöödid, torupill, parmupill, laul
Toivo Sõmer – lauto, ud, mandoola, kandled, laul
Janno Mäe – trummid, kellamäng, kannel, laul

Ansambel Triskele liikmeid ühendab huvi eri maade ja rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Neid mõjusid on ansambel loovalt kasutanud oma kõlapildi loomisel ja allikmaterjali tõlgendamisel. Kahekümne aasta jooksul on ansambel Triskele välja andnud seitse albumit: Eesti rahvakoraalide kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud arhailine regilauluvaramu, samuti on järjepidevalt esitatud Euroopa keskaja muusikat.

Ansambel ühendab oma seadetes rahvapärase laulmisviisi ning rikkaliku instrumentaariumi. Kõlavad nii eesti rahvapillid (kandled, mandoola, torupill, parmupill) kui ka Euroopa keskaja instrumendid (lauto, flöödid, fiidel, trummid). Kaks kümnendit peaaegu muutumatuna püsinud koosseisuga ansambli liikmed moodustavad sõpruskonna, kes musitseerimise kõrval on tegevad erinevatel elualadel nagu näitlemine, raadiotöö ning õpetamine huvi- ja ülikoolis.

Ansambel Triskele on andnud kontserte paljudes Eestimaa kirikutes ning üles astunud pärimus- ja kirikumuusika festivalidel. Triskele on esinenud näiteks Montalbane keskaja muusika festivalil Saksamaal, Püha Vaclavi muusikafestivalil Prahas, Sommelo rahvamuusika festivalil Soomes, rahvusvahelisel festivalil Skamba skamba kankliai Vilniuses ja tosinal korral Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. 2017. aasta oktoobris pälvis ansambel Triskele Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia Eesti vaimulike rahvaviiside esitamise ja traditsioonide edasikandmise eest.

Ansambel Triskele albumid: “Eesti vaimulikud rahvalaulud” (2000), “Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud” (2001), “Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud II” (2002), “Kolga-Jaani vaimulikud rahvalaulud” (2003), “Ridala vaimulikud rahvalaulud” (2005), “Kodavere laulud” (2011) ja “Maa ja meri kiidavad: Saaremaa ja Hiiumaa rahvakoraalid” (2016).

Koduleht: http://www.triskele.ee, e-post: ansambel.triskele@gmail.com.

Detailid

Kuupäev:
juuli 14
Aeg:
17:00
Sündmuse Kategooria:
Organisaator:
Muusikute fond PLMF
Telefon:
+372 53302993
E-mail:
plmf@plmf.ee
Korraldaja koduleht:
https://plmf.ee
Toeta talente!
Toeta