Marje Sink “Jõululaulud”

Kirjeldus

Marje Sink (neiupõlve nimega Marie Gildemann) sündis 18. X 1910 Peterburi kubermangus Volossovo külas, kuhu tema Vigalast pärit isa, köster ja kooliõpetaja Mihkel Gildemann oli perega asunud. Pereisa suri 1918, lesel koos ellujäänud lastega õnnestus opteeruda 1921 Eestisse. Raske majandusliku olukorra tõttu sattus noorim tütar Marie Aaspere lastekodusse, kus juba 14-aastasena juhatas koori ja lõi esimesed helindid. 1930 abiellus ta jutlustaja, luuletaja ja kunstniku Peeter Singiga (1902-1957), kes on helilooja arvukate laulutekstide autor. 1938 lõpetas Marje Sink Tallinna Konservatooriumi Artur Kapi kompositsiooniklassis hindega väga hea; tema lõputöödeks olid oratoorium “Pärast Kolgatat” ning klaverisonaat f-moll. Teadaolevalt on Marje Sink esimene selles õppeasutuses diplomeeritud naishelilooja. Marje Sink oli a-st 1944 Heliloojate Liidu liige. 1948 heideti ta sealt välja, kuna keeldus poliitilistest tellimustöödest ning jäi truuks oma usulistele tõekspidamistele. Seejärel teenis ta leiba muusikapedagoogina koolides ja Hiiu lastekodus.

Läbi elu juhatas ja organiseeris Marje Sink mitmel pool Eestis vaimulikke laulukoore ning koolitas soliste. Valdav osa Marje Singi helitöödest võrsus tema enda juhatatud kooride repertuaarivajadustest ning sai esituse nendesamade kooride ja solistide vahendusel. Sellest tulenevalt domineerib Marje Singi sõjajärgses loomingus peaaegu eranditult vokaalmuusika: koori- ja soololaulud, duetid, lisaks pool tosinat kantaati. Tema laulude üldarv ulatub mitmetesse sadadesse. Neid iseloomustab loomulik meloodilisus ning meeleolukus, mis aga ei lasku magususse ning pakub aeg-ajalt jõulisi kontraste. Nauditavat partneritunnetust pakuvad helilooja duetid. Mainida tuleb veel Eesti rapsoodiaid klaverile ning arvukaid klaveripalu. Püsiva väärtusega laulude näiteina võib mainida “Vaiksete vete ääres”, “Maha jäävad meist varsti…”, “Mullatükk sa, mullatükk ma”, “Kanarbikunõmm”, “Kusagil palvetab”, “Ma tõstan oma silmad mägede poole”, “Valgel ööl”, “Jää, Issand, me juurde”, “Vaikses kambris”, “Kevadlaul”, “Maria hällilaul” ja palju teisi, neist enim tuntud on “Ühel hommikul kaob udu”.

Marje Sink suri Tallinnas 31. XII 1979. Tema ulatuslik loominguline pärand hakkas alles vabas Eestis laiemale üldsusele tuntuks saama. 2005 asutati PLMF eestvedamisel Marje ja Kuldar Singi iga-aastane preemia noorele lauljale või muusikule.