AVAKONTSERT. GRANDE
22. august kell 19.00 Mustpeade Valge saal
Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Maano Männi (viiul)
Andres Kaljuste (vioola), Valle-Rasmus Roots (tšello)
Vladimir Reshetko (tšello, FI/RU), Pontus Grans (kontrabass, FI)
Toomas Vavilov (klarnet), Peeter Sarapuu (fagott)
Kreete Perandi (metsasarv), Sten Lassmann (klaver)
Kavas:
Tõnis Kaumann (*1971)
„Ja kõrv ei puhka“ op 55 / „And the Ear does not Rest“
I Part I
II Part II
III Coda
Edvard Grieg (1843–1907)
Tšellosonaat a-moll op 36 / Cello Sonata in A minor
I Allegro agitato
II Andante molto tranquillo
III Allegro molto e marcato
Franz Berwald (1796–1868)
„Grand septett“ B-duur / „Grand Septet“ in B-flat major
I Adagio – Allegro molto
II Poco adagio
III Finale: Allegro con spirito
ANNA-LIISA BEZRODNY on väljapaistvate muusikute perre sündinud särav artist, kes on nõutud mitmel pool maailmas nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta alustas viiulimängu õpinguid kahe aastasena Ivi Tiviku käe all ning jätkas vanemate juhendusel Helsingis, Sibeliuse Akadeemias. A.-L. Bezrodny on sooritanud magistrikraadi nii Sibeliuse Akadeemias Helsingis kui mainekas Guildhalli Muusika kõrgkoolis Londonis. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, sh Guildhall konkursi (London) kuldmedali võitja (2006), mille varem on pälvinud sellised tuntud muusikud nagu Jaqueline du Pré ja Bryan Terfel. Teda on tunnustatud Kultuurkapitali aastapreemiaga (2013), Soomes preemiaga ”Pro Musica” ning Londoni Sümfooniaorkestri PROMIS preemiaga (2007). A.-L. Bezrodny on soleerinud pea kõikide Soome ja Eesti orkestrite ees nagu ka Philharmonia Orchestra, London; Moskva TV Sümfooniaorkester; Royal Philharmonic Orchestra, London; Latvian National Orchestra, City of Birmingham Symphony Orchestra; Mitteldeutscher Rundfunk Orkester, Leipzig; Peterburgi Sümfooniaorkester; Gewandhaus Orkester, Leipzig; Chile Symphony Orchestra jpt. Ta on teinud koostööd väljapaistvate dirigentidega, sh Leif Segerstam, Eri Klas, sir Colin Davis, Nikolai Aleksejev, Sian Edwards, Paavo Järvi, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Leonid Grin, Alan Burimbajev, Okko Kamu jpt. A.-L. Bezrodny tegutseb aktiivse kammermuusikuna esinedes igal aastal mitmetel rahvusvahelistel festivalidel üle maailma. Partneriteks on olnud tuntud muusikud, sh Jan-Erik Gustafsson, Maxim Vengerov, Barnabas Kelemen, Ivry Gitlis, Ida Händel, Alexander Rudin, Jean-Efflam Bavouzet, Liana Isakadze, Lisa Batiashvili, Vikingur Olafsson, Sayaka Shoji, Gilles Apap jpt. Tema repertuaar ulatub barokist kaasaegse muusikani. Mitmed heliloojad on talle kirjutanud ja pühendanud teoseid, sh Jaan Rääts, Tõnu Kõrvits, Rein Rannap, Ülo Krigul jt. A.-L. Bezrodny on salvestanud CD koostöös pianist Ivari Iljaga (ALBA Records, 2009), E. Tambergi Viiulikontserdi Vanemuise sümfooniaorkestriga (dir Mihkel Kütson, 2010), Haydni ja Mozarti Kontserdid (ERP, 2013) ning Mendelssohni Okteti Maxim Vengeroviga (EMI Records, 2019). Ta on Karlsruhe Muusikakõrgkooli professor Saksamaal ning õpetab Londonis Guildhall Muusika- ja Draamakoolis ja Purcell Muusika erikoolis. A.-L. Bezrodny mängib Soome Kultuurifondi Hieronymus II Amati viiulil.
MAANO MÄNNI on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (1992, prof Jüri Gerretz). Ta on töötanud kontsertmeistrina Tallinna Kammerorkestris (1993-1996) ja Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (1993-2000) ning alates aastast 2002 Vaasa Linnaorkestris Soomes. Lisaks orkestritööle on M. Männi aktiivne kammermuusik, esinedes selliste rahvusvahelise haardega muusikutega nagu Ralf Gothoniga (klaver), Torleif Thedéen (tšello), Yuval Gotlibovich (vioola) jpt. Aastal 2001 asutas M. Männi koos tšellist Aare Tammesaluga Tobiase Keelpillikvarteti, millega on esinetud mitmel pool Euroopas sh Berliini Konzerthaus (2015) ja Peterburi Capella saal (2018). Ta on soleerinud mitmete orkestrite ees väljapaistvate dirigentide juhatamisel, sh Neeme Järvi, Alexander Vedernikov, Andrei Boreiko, Arvo Volmer, Juha Kangas, Jin Wang jt. M. Männi on täiendanud end orkestridirigeerimise erialal Jorma Panula, Leonid Grin’i ja Ilmar Tõnissoni kursustel. Ta on juhatanud Eesti Sinfoniettat ning Vaasa ja Pärnu Linnaorkestreid. Talle meeldib sünteesida muusikastiile ning koostada eriilmelisi kontserdikavu. Vaasas on publiku soosingu pälvinud M. Männi juhatatud kontserdid eri sihtrühmadele (kooli- ja seeniorkontserdid), samuti soovikontserdid („Sinun hetkesi-Din stund“, Flamenco- ja Tango Nuevo kontsert, Tšaikovski portree). Aastal 2015 juhatas ta Klaaspärimäng Sinfoniettat Evald Vainu juubelikontsertidel „Optimist“ koos Tallinna Linnateatri näitlejatega Eesti suuremates kontserdisaalides, mis jäädvustati ka ETV-le. M. Männi on salvestanud mitmele plaadifirmale sh Erdeklang, Ondine ja Alba Records. Aastal 2012 ilmus CD-plaat Kuus aastaaega+, kus ta esitab Pärnu Linnaorkestri solistina Astor Piazzolla ja Evald Vainu teoseid viiulile ja orkestrile. Plaat on saanud positiivset tagasisidet ning muusikakriitik Igor Garšnek on öelnud: Kuus aastaaega+ igasse plaadiriiulisse!» (Sirp, 2013/10/04). 2014. aastal ilmus Vaasa Linnaorkestri CD-plaat Soome lüürikat ja romantikat, millel M. Männi soleerib enda orkestreeritud Toivo Kuula viiulipalas Notturno Op. 3a/2. Kontserdihooajal 2017/2018 juhatas ta mitmel korral Vaasa Linnaorksterit, kus muuhulgas esines solistina mainekas sopran Camilla Nylund. Eesti Sinfoniettaga on teda saatnud tihe koostöö alates orkestri asutamisest jaanuaris 2017. Koos on üles astutud erinevatel festivalidel Eestis (näit Kuressaare Kammerfestival), aga ka Kreekas ja Iisraelis. 2019. aastal esines M. Männi Estonia Kontserdisaalis Eesti Sinfonietta ees nii solisti, dirigendi kui kontsertmeistrina ning dirigent Kristiina Poska juhatamisel Viini Musikvereini Kuldses saalis. Alates 2016. aastast mängib M. Männi Soome Kultuurkapitalile kuuluval prantsuse meistri Charles François Gandi viiulil aastast 1810. 2021. aasta kevadel toimuvad Maano Männi initsiatiivil Helsingis ja Vaasas helilooja Toivo Kuula muusikapäevad.
ANDRES KALJUSTE on dirigent ja vioolamängija, kelle muusikutee ning instrumendiõpingud said alguse Aino Riikjärve viiuliklassis. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist järgnesid õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Stockholmis Kuninglikus Muusikakõrgkoolis ning Berliinis, Hanns Eisleri Muusikakõrgkoolis. Tema juhendajateks on olnud Urmas Vulp, Nina Balabina, Oleg Balabine ning prof. Ulf Wallin. Pärast viiuliõpinguid oli A. Kaljuste Berliini Ringhäälingu Orkestriakadeemia liige, millele järgnes vabakutselise muusiku karjäär Londoni orkestrites Royal Philharmonic Orchestra, Philharmonia Orchestra ning Soomes külaliskontsertmeistrina Oulu Sinfonias. Aastatel 2014–2017 oli A. Kaljuste Helsingi Filharmoonikute vioolarühma külaliskontsertmeister ning omandas samaaegselt Sibeliuse Akadeemias orkestridirigeerimise magistrikraadi (prof. Atso Almila ja Hannu Lintu). 2016/17 hooajal debüteeris A. Kaljuste dirigendina mitmete orkestrite ees sh ERSO, Helsingi Filharmoonikud, Tampere Filharmoonikud, Odense Sümfooniaorkester, Oulu Sinfonia ning möödunud hooajal debüteeris ta Avanti! Kammerorkestri ees. Samuti juhatas ta äärmiselt lühikese etteteatamisajaga Lahti Sinfonia kontserti, kavas Vaughan Williams, Barber ja Dutilleux looming. Tuleval hooajal seisavad teiste hulgas ees debüüdid Aarhus Sümfooniaorkestri- ja Tallinna Kammerorkestriga. A. Kaljuste on eelnevalt töötanud Stockholmi Lilla Akademieni viiuli- ning vioola õppejõuna, orkestrite dirigendina ning instrumentaalansamblite juhendajana. Samuti on ta andnud meistriklasse Inglismaal, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas. Solistina on ta musitseeritud koos ERSO, Verona Filharmoonikute, Tallinna Kammerokrestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Pori Sinfonieta ja Belgrade Stringsiga. Aastal 2010 tegi A. Kaljuste oma debüüdi Berliini Kontserdimajas, esitades Kristiina Poska käe all Brahmsi viiulikontserti.
VALLE-RASMUS ROOTS alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis (Mart Laas, 2001), mille lõpetas 2013. aastal (M. Laas, prof. Henry-David Varema). 2017. lõpetas ta cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (prof. Varema ja Marko Ylönen) ja 2020. aastal cum laude magistriõpingud (prof. Varema). Alates 2020. aastast jätkab ta EMTAs õpinguid dirigeerimise erialal. Õppeaastal 2015/16 täiendas V.-R. Roots end ERASMUS+ üliõpilasvahetusprogrammi raames Berliinis, Universität der Künste’s (prof. Wolfgang Boettcher). Õppeaastal 2015/16 õppis V.-R. Roots ERASMUS+ üliõpilasvahetusprogrammi raames Berliinis, Universität der Künste’s (prof. Wolfgang Boettcher). Õppeaastal 2017/18 õppis ta Sibeliuse nim. Akadeemias Helsingis (prof. Marko Ylönen). V.-R. Roots on olnud edukas mitmetel konkurssidel: I preemia Balti Keelpillimängijate Konkursil (2018, Leedus, Vilniuses) ja Eesti Noorte Keelpillimängijate Konkurss-Festivali laureaat (2011, 2013). Koos pianist Auli Lonksiga saavutas ta 2015. aastal kammermuusikakonkursil In Corpore laureaaditiitli. Ta on Yamaha stipendiumikonkursi võitja (2016). V.-R. Roots on korduvalt soleerinud Tallinna Kammerorkestriga, TMKK Sümfooniaorkestriga, Baden-Badeni Filharmoonia Orkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ning EMTA Sümfooniaorkestriga. Ta on osalenud mitmetel kursustel ja meistrikursustel väljapaistvate tšellistide juhendamisel sh David Geringas, Wolfgang Boettcher, Jan-Erik Gustafsson, Nicholas Jones, Marko Ylönen, Francis Gouton jt. V.-R. Roots mängib Celeste Farotti tšellol (omanik pr. Maivi Kaljuvee), mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.
VLADIMIR RESHETKO on õppinud Peterburis ning haridustee jätkus Amsterdamis ja Berliinis. Ta on olnud rahvusvahelise Herani-nimelise tšellokonkursi auhinnavõitja (1999). Talle on omistatud I preemia ja eriauhind F. Schuberti teose parima tõlgendamise eest rahvusvahelisel kammermuusika konkursil „Franz Schubert ja moodne muusika” (2009) ning I preemia C. Henneni nimelisel (2009) ja Pergamentšikovi kammermuusika konkursil (2011). V. Reshetko on Anima Quarteti kaasasutaja ja liige. Viimastel hooaegadel on ta esinenud Anima Quartetile pühendatud Ana Sokolovitši teose „Commedia dell’ arte III” esiettekannetel. Kõik 3 osa anti välja SWR Alassic Archive’i poolt 2016. aastal. 2017. aasta septembrist on V. Reshetko Vaasa Linnaorkestri tšellorühma kontsertmeister. Ta on käinud kontserttuuridel paljudes riikides ja esinenud koos väljapaistvate muusikutega. Ta on esinenud solistina koos dirigentide Vassili Petrenko ja Ravil Martõnoviga Peterburi Riikliku Akadeemilise Orkestri ees. V. Reshetko on omandanud laia soolo-, kammer- ja orkestrirepertuaari, sealhulgas kaasaegse, klassikalise ja barokkstiili teosed. Tema hiljutine soolo-debüüt Soomes A. Krafti Tšellokontserdi esiettekandega sai kõrge hinnangu osaliseks: „Vladimir Reshetko tegi võimsalt liigutava muusikalise etteaste. Tema sügavalt tunnetatud fraseerimine, tšello rikkalik ja lüüriline tämber ning samuti tema meisterlik virtuoossus moodustasid Krafti teose värske ettekande. Publik tänas solisti entusiastlike ovatsioonidega.” (Pohjalainen 30.03.2019, Vaasa).
PONTUS GRANS alustas kontrabassi mängimist Lohjas koos Peter Gransiga ning õppis Helsingis Sibeliuse nim. Akadeemias koos Lasse Lagercrantzi ja Panu Pärssineniga. Õpingud jätkusid Šveitsis (Duncan McTier) ning ta on täiendanud end arvukatel meistrikursustel. Alates 2017. aasta sügisest on P. Grans olnud Vaasa Linnaorkestris kontrabassirühma kontsertmeister, töötades enne seda Oulu Sümfooniaorkestris. Lisaks on teda kutsutud osalema Helsingi Linnaorkestri esinemistel ning ta mängib regulaarselt Wegeliuse Kammer-Keelpilliorkestris. P. Grans esindas Soomet Euroopa Liidu Noorteorkestris aastatel 2009-10. Ta on aktiivne kammermuusik ning on solistina esitanud Einojuhani Rautavaara ja Eduard Tubina kontsertteoseid. P. Grans tellis Lars Karlssonilt teose Sonata da camera kontrabassile ja klaverile ning esitas seda esmakordselt 2017. aastal suvel.
TOOMAS VAVILOV lõpetas klarneti erialal 1988 Tallinna Muusikakeskkooli (Ülo Üksik) ja 1992 Eesti Muusikaakadeemia (Hannes Altrov) ning 1998 samas orkestri dirigendina (Jüri Alperten). Ta on täiendanud end dirigeerimise alal Jonas Aleksa ja Roman Matsovi juures, klarnetistina on ta osalenud Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko meistriklassides. Aastal 1990 võitis ta Eesti puhkpillimängijate konkursil esikoha. T. Vavilov oli aastatel 2004–2006 ERSO teine dirigent. 2006/07 oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Ta on juhatanud Eesti orkestreid, töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio kooriga. Klarnetistina on ta andnud kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias ja mujal. Ta on EMTA professor ja puhkpilliosakonna pedagoog, juhendanud pidevalt puhkpilliõpilaste suvekursusi Elvas ja Põltsamaal ning kuulunud erinevate konkursside žüriisse. T. Vavilov on saanud 2001. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja 2005. aastal interpreedi aastastipendiumi.
PEETER SARAPUU on suurema osa oma karjäärist olnud seotud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO), kus ta töötas algul aastail 1985–91 ning seejärel pärast seitset hooaega fagotirühma kontsertmeistrina erinevates Soome orkestrites taas alates aastast 1998. Aastast 2005 on ta ERSO fagotirühma kontsertmeister. Solistina orkestri ees debüteeris P. Sarapuu Mozarti Fagotikontserdis koos ERSO ja dirigent Peeter Liljega (1986). Ta on korduvalt olnud fagotisolistiks Eino Tambergi “Concerto grossos” (1998 Arvo Volmer, 2010 Olari Elts, ERSO), samuti Hindemithi Kontserdis trompetile, fagotile ja keelpillidele (2008 Nikolai Aleksejev, ERSO) ja John Williamsi fagotikontserdis „Five Sacred Trees“ (2012 Olari Elts, ERSO). Lisaks on ta soleerinud Lapi Kammerorkestri ja Vaasa Linnaorkestri ees Vivaldi, Mozarti ja Weberi fagotikontsertidega. Ta on mänginud NYYD Ensemble’i, Drottingholmi Barokkorkestri, Helsingi Barokkorkestri, Kuudennen kerroksen orkesteri, Opus X Ensemble’i, Corelli Consorti, Reval Ensemble’i, The Theatre of Voices (Inglismaa), Kesselberg Ensemble (Šveits), Melomania (Holland) ja paljude teiste kollektiivide koosseisudes. P. Sarapuu repertuaaris on eelistatult varajane muusika originaalinstrumentidel ja nüüdismuusika. Kammermuusika on tema repertuaaris alati olnud olulisel kohal ja erinevates koosseisudes on ta osalenud paljudel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel, sh “NYYD”, “Märzmusik”, “Klangspuren”, Brügge festival, “Europamusicale”, Viini Haydn-festival, La Folle Journée Prantsusmaa ja Jaapan jm. Ta on salvestanud muusikat ERRi arhiivi ning soleerinud mitmetel heliplaatidel. P. Sarapuu on alates 2010 aastast Walter-artist. Ta on esitatud kahel korral Eesti Riiklikule kultuuripreemiale (2012, 2016). Paralleelselt interpreeditegevusega on P. Sarapuu üle kahekümne aasta juhendanud noori interpreete, nii mitmetes Soome muusikaõppeasutustes, Tallinna Muusikakeskkoolis, EMTAs kui meistrikursustel.
KREETE PERANDI alustas metsasarve õpinguid 11-aastaselt Tartu valla muusikakoolis (õp. Priit Sonn) ja jätkas H. Elleri nim. Tartu muusikakoolis (õp. Kaido Otsing) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Prof. Kalervo Kulmala). Aastatel 2007-2011 oli K. Perandi Vanemuise Sümfooniaorkestri orkestrant, millele järgnesid õpingud Saksamaal Frankfurdis Muusika- ja Etenduskunstide Kõrgkoolis (Prof. Dr. Esa Tapani, bakalaureusekraad 2016). Aastast 2018 õpib ta magistriõppes Müncheni muusika- ja teatriakadeemias (Prof. Johannes Hinterholzer). K. Perandi on olnud Balti Noorte Filharmoonia liige (2011-2014) ning praktikant Stuttgardi Filharmoonikutes (2015-2016). Aastate jooksul on ta osalenud mitmete ansamblite ning orkestrite töös Eestis ja välismaal, näiteks Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Stuttgarter Kammerorchester, Camerata Salzburg. Ta on võitnud grand prix´ Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018).
STEN LASSMANN on suure tähelepanu osaliseks saanud nii kodu- kui välismaal. Ta on edukalt andnud soolo- ja kammerkontserte ning soleerinud mitmete orkestrite ees. S. Lassmann on esinenud sellistes mainekates kontserdipaikades nagu Moskva Konservatooriumi Suur ning Väike Saal, Purcell Room Londonis, Giuseppe Verdi Saal Milanos, Glenn Gould Studio Torontos ja Keelatud Linna Kontserdisaal Pekingis. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk, Ira Floss ja Ivari Ilja), seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Ivari Ilja) ning Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias (prof. Ian Fountain). S. Lassmann on end täiendanud ka Pariisi Konservatooriumis (prof. Brigitte Engerer) ning osalenud paljude tuntud muusikute meistriklassides sh Boris Berman, Konstantin Lifschitz, Michael Roll, Alexander Satz, Howard Shelley ning Maxim Vengerov. Lisaks esikohale VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) on S. Lassmann saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on XIV Heino Elleri nimelise muusikapreemia (2011), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2015) laureaat ning 2018 valiti Lassmann Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks (ARAM). 2008. aastast on S. Lassmann tegelenud Heino Elleri klaveriloomingu esitamise, uurimise ning tutvustamisega ja on salvestanud kogu Elleri klaverimuusika (206 teost). Elleri klaverimuusika oli tema doktoritöö aluseks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias (PhD in Performance Practice, 2013) ning alates aastast 2011 ilmub Londonis koostöös plaadifirmaga Toccata Classics seeria „Heino Eller – Complete Piano Music”, mille kogupikkuseks on plaanitud 9 CD-plaati. S. Lassmann on EMTA interpretatsiooniosakonna vanemlektor ning festivali „KLAVER“ kunstiline juht.