LORENZO MEO

on itaalia pianist ja helilooja, kes elab hetkel Zürichis, Šveitsis. Ta lõpetas Bolognas asuva „G. B. Martini” nimelise Konservatoooriumi klaveri erialal, õppides Maria Grazia Noferini Babini käe all, kes oli Arturo Benedetti Michelangeli õpilane. Ta on osalenud meistrikursustel nii solisti kui ka kammermuusikuna mitmetes olulistes muusikainstitutsioonides Itaalias, sealhulgas Accademia Nazionale di Santa Cecilia (Santa Cecilia Riiklik Akadeemia) Roomas, Accademia Musicale Pescarese (Pescara Konservatoorium), õppides tihedas koostöös selliste interpreetidega nagu Aldo Ciccolini, Boris Bekhterev ja Konstantin Bogino. Ta on mitmete rahvusvaheliste klaverikonkursside auhinnavõitja ning saanud ka magistrikraadi kammermuusikas Santa Cecilia Riiklikus Akadeemias Roomas, õppides Rocco Filippini käe all. L. Meo tegi oma debüütkontserdi 2002. aastal, kus ta mängis Rahmaninovi Klaverikontserti nr 2 ja Mozarti Klaverikontserti K 491. Alates sellest ajast on ta esinenud mitmetel märkimisväärsetel ülesastumistel, esinedes selliste koosseisudega nagu Milano Classica Orchestra, Teatro Comunale Orchestra Bolognas ja New York Chamber Players Orchestra, prestiižsetes kontserdipaikades, nagu Parco della Musica auditoorium Roomas, Quirinale palee Roomas, Teatro Comunale Bolognas, Teatro Comunale Ferraras, Mistetski Arsenal Kiievis, Lvivi Filharmoonia kontserdisaalis, Liederkranzi kontserdisaalis New Yorkis. Tegeledes aktiivselt nüüdismuusika esitamisega, esitab L. Meo regulaarselt selliste teoste esmaettekandeid, mis on kirjutatud ja pühendatud just temale. Eesti helilooja Jaan Räätsa eriti tunnustatud interpreedina salvestas ta tema klaveriteosed albumitele „Boundaries” („Piirid“, 2005) ja „The E.P.M. Project” („E.P.M. Projekt“, 2009) ning kandis esmakordselt ette tema teise ja kolmanda klaverikontserdi Itaalias ja New Yorkis (USA). Tema kontsertformaadid „Piano Soundscapes” („Klaveri helimaastikud“, millel on erineva esteetika ja keeltega nüüdismuusika heliloojatelt üle kogu maailma) ja „Femminile Plurale” (keskendunud kaasaegsele muusikale, mis on kirjutatud eranditult naisheliloojate poolt) on tema nüüdismuusika levitamise vahendid. Kammermuusikuna on ta esinenud erinevate ansamblite ja interpreetidega. Alates 2014. aastast mängib ta regulaarselt duos viiuldaja Anastasija Petrišakiga, esinedes repertuaariga, mis ulatub klassikalisest perioodist 21. sajandini, kaasa arvatud nüüdismuusika teosed, mis on pühendatud nende duole. Oma esinejakarjääri kõrval on L. Meo tegev ka kammer- ja orkestriteoste, elektroakustika, akusmaatilise ja teatrimuusika heliloojana.

KAVA / PROGRAM

Jaan Rääts (*1932)

24 marginaali / 24 Marginals Op 65 (1979-1980)

nr 1 Moderato

nr 14 Con moto

nr 16 Andantino

nr 22 Moderato

nr 24 Con moto

Klaverisonaat nr 5 / Piano Sonata No 5, Op 55 (1975/1978)

I Allegro

II Andante

III Allegro


György Kurtág (*1926)

Játékok (“Mängud”) / Games (1979-2003)

 Hommage à Farkas Ferenc II

Colinda meloodia aimatav meenutus / Scraps of a Colinda Melody Faintly Recollected

Hommage à Farkas Ferenc IV

Jumaldamine ja hülgamine / Adoration, Adoration, Accursed Desolation

Pen Drawing

Joonistus

Hommage à Farkas Ferenc III

Petruška loits / Evocation of Petrushka

Les Adieux (in Janacek’s Manier)

Hüvastijätt / The Farewell (in Janacek’s Manier)

La Fille Aux Cheveux De Lin – enragée

Linalakne vihane tüdruk / Mad Girl with Flaxen Hair

Waiting for Susan

Susanit oodates


Kaija Saariaho
(*1952)

Prelüüd / Prelude (2007)

Ballaad / Ballade (2005)


Gianluca Deserti
 (*1963)

Nokturn / Nocturne (2006/2009)

Feuer (“Lõke”) / Fire (2011–2012)


Tristan Murail
(*1947)

Cailloux dans l’eau (“Merekivikesed vees”) / Pebbles in the water (2018)


Galina Ustvolskaja
 (1919-2006)

Klaverisonaat nr 6 / Piano Sonata No 6 (1988)