KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

– Ferrando ja Guglielmo duett Secondate, aurette amiche / Puhuge, sõbralikud tuulekesed – ooperist Così fan tutte

– Donna Elvira aaria Ah, chi mi dice mai / Ah, kes mulle küll ütleks – ooperist Don Giovanni

– Dorabella ja Guglielmo duett Il core vi dono / Ma kingin sulle oma südame

– Ferrando kavatiin Tradito, schernito / Reedetud, mõnitatud

ooperist Così fan tutte

– Krahvi retsitatiiv ja aaria Hai già vinta la causa!… Vedrò, mentr’io sospiro / Sa oled kohtuasja juba võitnud!… Näen, kuni mina ohkan

– Susanna ja krahvi duettino Crudel! Perché finora / Julm! Miks alles nüüd?

ooperist Figaro pulm
– Don Giovanni canzonetta Deh vieni alla finestra / Oh, tule aknale

– Zerlina ja Don Giovanni duettino Là ci darem la mano / Seal ulatan sulle käe

ooperist Don Giovanni

Georges Bizet (1838–1875)

Carmeni Habanera L’amour est un oiseau rebelle / Armastus on mässumeelne lind – ooperist Carmen

Charles Gounod (1818–1893)

Fausti kavatiin Salut! demeure chaste et pure / Tervitus sulle, puhas ja süütu kodu – ooperist Faust

Giacomo Puccini (1858–1924)

Rodolfo ja Marcello duett O Mimì, tu più non torni / Oo Mimì, sa ei tule enam tagasi – ooperist La bohème / Boheem

Pietro Mascagni (1863–1945)

Santuzza aaria Voi lo sapete, o mamma / Te teate seda, ema – ooperist Cavalleria rusticana / Talupoja au

Giuseppe Verdi (1813–1901)

– Hertsogi canzone Questa o quella / See või teine – ooperist Rigoletto

– Rodrigo romanss Carlo, ch’è sol il nostro amore / Carlo, sest ainult meie armastus…

– Don Carlo ja Rodrigo duett Dio, che nell’alma infondere / Jumal, kes hinge valasid

ooperist Don Carlo

– Alfredo ja Violetta brindisi Libiamo ne’ lieti calici / Joogem rõõmsatest karikatest – ooperist La Traviata

KARMEN PUIS on lõpetanud Heino Elleri Muusikakooli (1993, õp. A. Kõiv) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1997, õp. T. Levald), kus omandas ka magistrikraadi (2005, cum laude, prof. J. Ryhänen). Alates 1997 laulab Puis Rahvusteatris Vanemuine ooperi- ja operetisolistina. Ta on töötanud Eesti Raadio Kooris koorilaulja ja solistina. Puis on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides, andnud soolokontserte mitmetes Eesti linnades koostöös pianist J. Rand-Sirbiga. Pikaajaline koostöö seob teda organist A. Humalaga, kellega koos on esinetud erinevates Eesti kirikutes ja eeskätt Tartu Pauluse kirikus. RT Vanemuine on Puis loonud üle 60 lavarolli, nende seas Donna Elvira, Dorabella ja krahvinna Almaviva (Mozart “Don Giovanni”, “Cosi Fan Tutte”, “Figaro pulm”), Brangäne (Wagner “Tristan ja Isolde”), Concepcion (Ravel “Hispaania tund”), Galatea (Händel “Acic ja Galatea”), Solveig/Anitra (Grieg “Peer Gynt”), Elisabetta (Donizetti “Maria Stuarda”) Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Charlotte (Massenet “Werther”), Catharina Vycken (Tubin “Reigi õpetaja”), Liina (Aints “Rehepapp”), Hanna Glawari (Lehár “Lõbus lesk”), Krahvinna Zedlau (Strauss “Viini veri”), Hodel (Bock “Viiuldaja katusel”), Abtiss (Rodgers/Hammerstein “Helisev muusika”) jpt. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi (2006), RT Vanemuine EMT Muusikapreemia (2007), Georg Otsa nim. preemia (2010), Aasta Vanemuislane (2011) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia (2012, muusikalavastuste kategoorias). Aastast 2004 on Karmen Puis lauluosakonna õpetaja H. Elleri Muusikakoolis.

RAFAEL DICENTA sündis Madridis. Laulmist õppis ta Madridi ja Córdoba konservatooriumites. Tema õpetajateks on olnud Amable Díaz, Valle Duque ja Don Carlos Hacar. Ta on laulnud mitmetes kammerooperite projektides ning lied’iõhtutel ja oratooriumite ettekannetel Hispaanias, Itaalias ja Austrias. Aastatel 2012–2020 elas ta Viinis ning 2020. aasta sügisest laulab Dicenta Rahvusooper Estonia kooris. Lisaks on ta laulnud mitmeid soolo rolle erinevates Estonia produktsioonides. Alates uuest hooajast töötab Rafael Dicenta solistina Rahvusooperis.

AARE SAAL on Eesti baritonide raudvara, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu erialal (I. Kuusk, V. Noreika, J. Ryhänen) ning täiendanud end G. Bechi ja R. Panerai meistrikursustel Itaalias. Saal on võitnud I koha rahvusvahelisel konkursil „Rossini ja Donizetti hääled“ (1996, Itaalia) ja ta on Georg Otsa nim. preemia laureaat (1997). Ta debüteeris RO Estonias peaosaga Mozarti „Figaro pulmas“ (1989). Ta on laulnud üle 40 ooperi- ja operetirolli nii Estonia kui ka Vanemuise lavastustes, samuti Läti Rahvusooperis, Leedu Ooperi- ja Balletiteatris, Firenze Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble’is ning Malmö Ooperi- ja Muusikateatris. Olulisemateks rollideks on nimiosad Verdi „Nabuccos“, Mozarti „Don Giovannis“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“, Verdi „Rigolettos“, samuti Figaro (Rossini „Sevilla habemeajaja“), Escamillo (Bizet’ „Carmen“), Belcore (Donizetti „Armujook“), Verdi ooperite rollid Don Carlo („Ernani“), Rodrigo („Don Carlo“), Renato („Maskiball“) ja Amonasro („Aida“), Jeletski (Tšaikovski „Padaemand“), Valentin (Gounod’ „Faust“), krahv Almaviva (Mozarti „Figaro pulm“), Dandini (Rossini „Tuhkatriinu“), Marcello (Puccini „Boheem“), Edwin (Kálmáni „Silva“), Achillas (Händeli „Julius Caesar“), Kolmas külaline ja USA sõdur (Tüüri „Wallenberg“), Severo (Donizetti „Poliuto“) jt. Saali repertuaari kuulub lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui ka itaalia muusikast. Lisaks on ta töötanud laulupedagoogina Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning olnud juhendaja Rapla rahvusvahelises lauljate Suveakadeemis. Aare Saal on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

Pianist ja laulja KATRIN LEHISMETS lõpetas klaveri erialal Haapsalu Laste Muusikakoolis ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Klaveriõpingud jätkusid aastatel 1989–91 Tallinna Konservatooriumis. Aastal 1995 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulu eriala. 1999. aastal omandas Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis samal erialal magistrikraadi cum laude. Ta on täiendanud end 1992 Berliinis Hanns Eisleri nim. Kõrgemas Muusikakoolis ja aastast 2014 Michèle Crideri juures. Juba õpingute ajal tegutses Lehismets ka kontsertmeistrina. Lauljana debüteeris ta 1998 Praha Stavovské Divadlos Mozarti ooperis “Don Giovanni” Zerlina rollis. Lehismets on olnud Praha Riigiooperi solist, Salzburgi Landestheatris kontsertmeister, samuti muusikajuht ja solist, Landestheater Niederbayern solist, kontsertmeister ja orkestripianist, Salzburgi Theater Offensive’is laulja, näitleja, pianist ja muusikajuht. Näitlejana on ta töötanud ka teatris Varius. Repetiitorina on Lehismets töötanud Salzburgi Festivalil, Mozarteumi Rahvusvahelises Suveakadeemias, Eva Lindi Akadeemias, Grace Bumbry erastuudios ning olnud saatjaks mitmetel väljapaistvate ooperilauljate meistrikursustel (J. Kaufmann, S. Jo jne.). Alates 2012. aastast töötab Lehismets Salzburgi Mozarteumi ülikoolis kontsertmeistri ja vocal coach’ina. Kontserttegevus on viinud teda pea igasse Euroopa riiki, samuti Ameerikasse, Kanadasse, Küprosele, Filipiini saartele ja Egiptusesse. Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel sealhulgas Saaremaa Ooperipäevad, Solothurn Classics, Praha Kevad, Festival Internazionale di Musica Antica e Contemporanea Torino, Trieste Prima, Mezinarodni hudebni festival Brno, International Music Festival Santanyí ja mitmel korral Aspekte Salzburg.