Eesti keel English Pусский
  Jälgi meid ka mujal:
Helista meile
 

Autorid

Leelo Lehtla
Juhatuse esimees / Välissuhete juht
Pille Lill
Loominguline juht
PLMF
Planet Of Talent
plmf@plmf.ee

Sildipilv

andrei bogatš neeme ots sigrid kuulmann-martin "muusikasillad" 2016 amael klaveritrio andreas lend anna-liisa bezrodny arete teemets artikkel artist manager atlan karp baltic neopolis virtuosi benjamin zander brassers camerata nordica carlos miguel prieto catherine bullock chamber music chmber music classical music magazine darja maskin direktor dirigeerimine dirigent eesti-soome kammerorkester effe eivere eivere klaverifestival. plmf eivere mõis eivor eivør ensemble ausonia erso estonia euroopa aju aasta festival festivali telk flööt galakontsert gautier capuçon graafiline disainer harf heategevus henri zibo hingemuusika hopneri maja iama integratsioon interpreedid interpreet irina zahharenkova iris ivari ilja izumi tateno janne tateno johan randvere juubeligala kammermuusika kammermuusika festival karjäär kaspars putninš keelpill kellerkupp kirik kirikumuusika kitarr klassika klassikakolmapäevad klassikaline muusika klaver köismäe torn konkurss kontserdikorraldus kontsert kontsertide sari „jõuluootus“ koolikontsert koor koorimuusika koostöö koostööprijekt-festival kristina fialova kristina kriit kuldar sink kvaliteedimärk kvartett latvian voices lauljate võistlus laulmine leelo lehtla lena adelsohn liljeroth lõimumine loomaaed lovro pogorelich madis kari mari-ann kelam marje sink marko martin martha argerich meis mihhail gerts mihkel kukk mikk langeproon mustpeade maja muusik muusika muusika eksport muusikaajakiri muusikafestival muusikud muusikute fond muusikute fond plmf niguliste kirik nokia kontserdimaja nõmme lunastaja kirik noor muusik noored noored talendid noorteprojekt norden oksana sinkova oliver kuusik ooper orkester paide kultuurikeskus pärt uusberg per tengstrand philip glass pianist pianistid pille lill pille lille muusikute fond placido domingo plmf plmf15 preemia president prieto rahvusvaheline ralf taal rapla rapla festival rapla kirikumuusika festival rapla suvekool raplamaa rootsi-mihkli kirik saksofon seminar show showcase sigrid kuulmann-martin soodusmüük soome100 sopran sünnipäev talent tallinn music week tallinna kammermuusika festival tallinna kesklinna valitsus tallinna loomaaed tallinna raekoda tallinna talvefestival talvefestival tegevjuht tenor tenso euroopa kammerkoor tiia tenno tmw tõnis mägi töökuulutus tõsta pilk ja ava süda tšellist tŠello tunne kelam urmas viilma vabaduse väljak väike-maarja vanalinna päevad vello jürna viiuldaja villu veski virgo veldi vokalistide konkurss vox clamantis yo-yo ma yoa yoa orchestra of the americas yoa sümfooniaorkester yuko yoshioka zahharenkova zlatõje gorõ

Interpreedi osatähtsus ühiskonnas

Muusika jõuab publikuni ainult siis, kui interpreet oma esitusega annab talle elu. Mida kõrgem on esitaja professionaalne ja vaimne tase, seda kvaliteetsemalt ja mõjuvamalt jõuab helilooja sõnum kuulajani.

Tippmuusikuks saamisel mängib väga suurt osa inimesele kaasaantud sünnipärane anne, mille väljaarendamiseks on vaja laps juba 5-8 aasta vanuselt suunata professionaalsete õpetajate juhendamisel muusikat õppima (tavaliselt muusikakoolidesse). Sellest varajasest perioodist alates saab võimalikuks, et algab teekond, mis konkreetse inimese jaoks suunab kogu ta elu ning juhib pidevalt otsima-looma kuni muusiku karjääri lõpuni. Igapäevaste muusikaõpingute ja instrumendi harjutamise tulemusena, kus õpitakse valdama ning koordineerima lihasmälu, jõutakse noorukieas pillimängu algoskusteni, omandatakse nii-öelda käsitööoskus.

Sellele huvitavale, kuid küllaltki raskele enesekontrolli ja tihti "vanemate sunni" perioodile ei pea sugugi kõik vastu. Vaid üks väike osa noorukitest jätkab oma teed, et arendada oskuseid kõrgemal tasemel (muusikaakadeemiates) ning püüelda professionaalseks muusikuks. Instrumendi õppimine toimub algusaastatest alates meetodil, kus meister annab edasi oma oskused korraga ühele õpilasele.

Kõrgkooli õpingute ajal selekteerub välja veelgi väiksem hulk noori, kelle anne, töövõime ning püsivus on tasakaalus. Nendest kujunevad professionaalsed muusikud, kelledest vaid üksikud anded, kes on võimelised allutama kõik oma püüdlused ja soovid muusika teenimisele jõuavad läbi täieliku pühendumise tippmuusiku staatusesse. Järjepidev interpretatsioonikunsti täiustamine koos uute heliteoste ja põnevate ansamblipartneritega ning iganädalane kontserttegevus tagavad neile aastakümnete pikkuse õnneliku karjääri.

Heliloojad on läbi sajandite loonud teoseid teenimaks inimkonna õilsamaid eesmärke – armastust, puhtust, pühadust. Tippinterpreedid suunavad samadele eesmärkidele kogu oma olemuse. 

Interpretatsioonikunsti võib pidada üheks kõige enam komplitseeritumaks kunstiliigiks. Esmalt tuleb mõista, et kuigi muusikuks saamisel mängib väga suurt osa lapsele ka kaasa antud e. sünnipärane anne, peab laps hiljemalt 8 aasta vanuselt hakkama tehnika väljaarendamiseks pühendunult muusikat õppima. Reeglina alustatakse pillimängu kui erialaga juba 5-6 aastaselt ning sellest alates täidab see inimese kõik päevad. Sellest varajasest perioodist alates saab alguse teekond, mis konkreetse inimese jaoks suunab kogu ta elu ning juhib pidevalt otsima-looma terve tema eluea vältel. Instrumendi igapäevase harjutamise tagajärjel, kus laps õpib valdama ning koordineerima oma lihasmälu õpetajate juhendamisel, jõutakse noorukieas pillimängu algoskusteni, omandatakse n-ö käsitööoskus. Selles raskes enesekontrolli ja väga tihti sunni perioodil ei pea sugugi kõik vastu. Vaid väike osa noortest jätkab oma katsumusi, et arendada oskuseid kõrgemal tasandil ning saada professionaalseteks muusikuteks. Õppimine toimub algusaastatest alates individuaalsel teel – meister annab edasi oma oskuse ühele õpilasele. Seetõttu on muusikaeriala koolides eriti tähtis õppejõudude-professorite väärtustamine ning riigil on otsene vastutus ja kohustus selle ees. Ülikooli õpingute ajal selekteerub välja veelgi väiksem hulk noori, kelle anne, töövõime ning püsivus on tasakaalus. Nendest üksikutest saavad tippmuusikud – need, kes on võimelised allutama meistrite–õppejõudude järelevalve all kõik oma tahtmised ja soovid ühele suurele eesmärgile – teenida muusikat.

Lisaks tuleb mõista, kuivõrd oluline osa interpreediks olemisel on esinemispraktikal. Teoste omandamine ja tehnilise vormi lihvimine - jah, seda saab teha ka üksinda, kuid see on vaid osa kontserdi õnnestumisse panustamisel. Interpreet karastub ja küpseb laval ning kontserdiõhustikku pole parimagi tahtmise korral võimalik kuidagi simuleerida või taastekitada. Kuidas kontsertidel enda ja heliloojate maailmu avada, seda õpib vaid esinemistel. Mida rohkem kontserte, seda rohkem kogemusi; mida rohkem kogemusi, seda suurem enesekindlus laval ning tõenäosus kontsertide õnnestumisse. Kokkuvõttes võib öelda, et pidev, igapäevane pilliharjutamine, et vormi saavutada ja seda hoida; enese tundmaõppimine ja arendamine uut repertuaari õppides ning seda kontsertidel esitades jne.jne., see on lõputu protsess. Ning kõige suurem pinge on olla tippvormis kindlaksmääratud ajal ja kohas, sest vastutus kontserdile tulnud publiku ees on suur.

Ent miks see kõik vajalik on? Aga seepärast, et muusika hakkab eksisteerima alles siis, kui interpreet oma esitusega annab talle elu. Mida kõrgem on esitaja professionaalne tase, seda võimsamalt jõuab muusika sõnum kuulajani. Professionaalse muusika suured loojad – heliloojad-klassikud – on läbi sajandite loonud oma teoseid teenimaks inimkonna õilsamaid eesmärke – armastust, puhtust, õnne. Interpreedid suunavad samadele eesmärkidele kogu oma loomuse. Meie eesmärgiks on neid väärtustada ning vääriliselt tasustada selleks, et nad saaksid väärikalt elada, luua ja olla eeskujudeks.

Väärtustagem ja toetagem Loojaid, et nad saaksid vabade mõtlejatena elada, pakkudes meile unustamatuid elamusi ja olles järgnevatele põlvkondadele eeskujudeks!

««« Vaata sama autori postitusi Vaata postitusi samal teemal
Pille Lill
Loominguline juht