Eesti keel English Pусский
  Jälgi meid ka mujal:
Helista meile
 

Autorid

Leelo Lehtla
Juhatuse esimees / Välissuhete juht
Pille Lill
Loominguline juht
PLMF
Planet Of Talent
plmf@plmf.ee

Sildipilv

andrei bogatš neeme ots sigrid kuulmann-martin "muusikasillad" 2016 amael klaveritrio andreas lend anna-liisa bezrodny arete teemets artikkel artist manager atlan karp baltic neopolis virtuosi benjamin zander brassers camerata nordica carlos miguel prieto catherine bullock chamber music chmber music classical music magazine darja maskin direktor dirigeerimine dirigent eesti-soome kammerorkester effe eivere eivere klaverifestival. plmf eivere mõis eivor eivør ensemble ausonia erso estonia euroopa aju aasta festival festivali telk flööt galakontsert gautier capuçon graafiline disainer harf heategevus henri zibo hingemuusika hopneri maja iama integratsioon interpreedid interpreet irina zahharenkova iris ivari ilja izumi tateno janne tateno johan randvere juubeligala kammermuusika kammermuusika festival karjäär kaspars putninš keelpill kellerkupp kirik kirikumuusika kitarr klassika klassikakolmapäevad klassikaline muusika klaver köismäe torn konkurss kontserdikorraldus kontsert kontsertide sari „jõuluootus“ koolikontsert koor koorimuusika koostöö koostööprijekt-festival kristina fialova kristina kriit kuldar sink kvaliteedimärk kvartett latvian voices lauljate võistlus laulmine leelo lehtla lena adelsohn liljeroth lõimumine loomaaed lovro pogorelich madis kari mari-ann kelam marje sink marko martin martha argerich meis mihhail gerts mihkel kukk mikk langeproon mustpeade maja muusik muusika muusika eksport muusikaajakiri muusikafestival muusikud muusikute fond muusikute fond plmf niguliste kirik nokia kontserdimaja nõmme lunastaja kirik noor muusik noored noored talendid noorteprojekt norden oksana sinkova oliver kuusik ooper orkester paide kultuurikeskus pärt uusberg per tengstrand philip glass pianist pianistid pille lill pille lille muusikute fond placido domingo plmf preemia president prieto rahvusvaheline ralf taal rapla rapla festival rapla kirikumuusika festival rapla suvekool raplamaa rootsi-mihkli kirik saksofon seminar show showcase sigrid kuulmann-martin soome100 sopran sünnipäev talent tallinn music week tallinna kammermuusika festival tallinna kesklinna valitsus tallinna loomaaed tallinna raekoda tallinna talvefestival talvefestival tegevjuht tenor tenso euroopa kammerkoor tiia tenno tmw tõnis mägi töökuulutus tõsta pilk ja ava süda tšellist tŠello tunne kelam urmas viilma vabaduse väljak väike-maarja vanalinna päevad vello jürna viiuldaja villu veski virgo veldi vokalistide konkurss vox clamantis yo-yo ma yoa yoa orchestra of the americas yoa sümfooniaorkester yuko yoshioka zahharenkova zlatõje gorõ

XIX Rapla Kirikumuusika Festival on selleks korraks lõppenud…

… ja ilmunud on esimesed järelkajad. Pühapäeval 24. juulil Rapla kirikus kõlanud suurejooneline lõppkontsert pani väärika punkti XIX Rapla Kirikumuusika Festivalile. Festivali kunstiline juht Pille Lill jäi festivaliga põhimõtteliselt rahule ja teeb juba järgmise festivali plaane.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele olid selle suve festivali programmis ka II Rapla Suveakadeemia ning, koostöös C-Jam CelloFestiga, esimene tšellistide laager Eestis.

Artiklid lühendatult ajalehest „Nädaline”

Mõttes valmistutakse järgmiseks aastaks

Äsjalõppenud kirikumuusika festival peab plaani püüelda ühel ajal nii rahvusvaheliseks festivaliks kui ka kaasata rohkem kohalikke.
„No tegelikult oligi täpselt nii, et esimese aastaga ma ei saanud veel päriselt aru, mida see festival vajab ja mis need põhisuunad peaksid olema,” ütles eelmisest aastast festivali kunstilise juhi ametit pidav tuntud ooperilaulja Pille Lill, „sellel aastal sai pilt selgemaks ja edasi on võimalik töötada juba natuke konkreetsemalt.” Üheks põhisuunaks saab festivali viimine nii-öelda rahvusvahelisele turule, kus praegu seda ei tunta. „Et tekiksid sõprusfestivalid teistes riikides, kellega koostöös on võimalik koore ja soliste vahetada ning teha huvitavat mitmepalgelist koostööd.” Lille hinnangul oleks siis ka programm huvitavam, mis on põhiline. „Festival jääb ikka toimuma ka väiksemates kirikutes, aga midagi me ehk ka muudame. Praegu on mõttes minna võib-olla ka Kohilasse ja Järvakanti.”

Samas ei tähenda rahvusvaheliselt mõtlemine seda, et 1993. aastal alanud festival Rapla maakonnast aina kaugemale liiguks. „Üks kindel suund oleks ka kohalikku elanikkonda rohkem haarata, et nad tunnetaksid festivali kui oma maakonna suurüritust,” lootis Lill. „Lisaks sellele, et publikuna kuulama tulla, võiksid nad ka nõu ja jõuga aidata.” Rõhku soovib Lill panna siinsetes muusikakoolides ja -ringides käivate laste kaasa haaramisele, et neil tekiks side klassikalise muusikaga nii kuulajana kui ka mängijana.

Veel võiks ühte suunda kutsuda religioosseks suunaks. „Tuua kokku kõik erinevad usundid, et mitte keskenduda ainult luteriusule, vaid kaasata ka õigeusk, katoliku usk ja miks mitte budism,” pakkus Lill tulevikuvisioone.

Ka Valtus toimuvale koolitusprogrammile pannakse tugevaid lootusi. Selle raames saab n-ö tekitada uusi soliste ja ansambleid, kes saaksid esineda nii festivalil kui ka mujal Eestis ja tekkivate sidemete kaudu siis ka välismaal.

Osaliselt on järgmise aasta kahekümnendaks juubelifestivaliks plaanid tehtud. „Just eile arutasime, et kindlasti tuleb näitus ja kindlasti pidulik vastuvõtt nendele, kes on olnud kahekümne aasta jooksul seotud selle üritusega,” lubas Lill. Muusikalise poole pealt pidavat paigas olema juba nii ava- kui ka lõppkontsert. „Lõppkontsert saab olema 21. juulil Rapla kirikus ning seal saab kuulata orkestrit, koorilaulu ja ette kantakse üks suurvorm.” Avakontserdiks lubas Lill kahte säravamat tähte, kes on tugeva vaimse põhjaga solistid kergema muusika poole pealt.

Ene Sepp

Dirigendid lihvisid oma oskusi Suveakadeemias

Teist korda Rapla kirikumuusika festivali ajaloos korraldati siin dirigentide ja keelpillimängijate meistrikursused. Nende päevade jooksul lihviti ja arendati muusikute ning dirigentide oskusi. Suveakadeemia lõppes kontserdiga neljapäeval Hageri kirikus – täpselt nagu eelmiselgi aastal.

„Suveakadeemia eesmärk on arendada ja lihvida dirigentide oskusi ja lisada keelpillimängijatele uusi kogemusi ja oskusi,” ütles üks Rapla kirikumuusika festivali korraldajatest Leelo Lehtla. Ta selgitas, et mõte tuua festivali juurde täiendõppe kursus hakkas idanema kohe, kui Pille Lillele tehti ettepanek asuda festivali korraldama.

„Algul oli Pille Lille Muusikute Toetusfondi mõte tegeleda muusikute täiendõppega, pakkuda muusikutele pärast muusikaakadeemia lõpetamist võimalusi end edasi arendada. Aga muusikute meistrikursused on väga kallid.” Ehkki fond oleks kohe tahtnud tuua Eestisse välisõppejõude, alustati rahalisi võimalusi arvestades väikeste kursustega.

„Kui 2009. aasta lõpus pöörduti Pille poole, et ta tuleks Rapla kirikumuusika festivali tegema, hakkas juurduma mõte, et ühe suure festivali juures võiks olla täiendõppe kursus.” Ideest tulla siinseid kursuseid juhendama oli väga huvitatud inglise dirigent Jonathan Brett.
Rapla meistrikursustele tulevad dirigendid nii Eestist kui ka välismaalt. Sel aastal osales kaks välisdirigenti ja kaks eestlast.

Suveakadeemia päevakava nägi välja nii: hommikuti orkestriproov, pärastlõunal individuaaltunnid keelpillimängijatele ja teooria dirigentidele. Lõppkontserdil näitasid nii dirigendid kui ka orkester, mida nad suutsid selle ajaga omandada.

„Väga tänuväärt üritus, arvan, et sellist on väga tarvis. Teist sellist ei ole,” ütles dirigent Taavi Nachtigall, kes osaleb Suveakadeemias juba teist korda. „Muusikaakadeemia raames on meil dirigentide kursuseid küll, aga see siin on kompaktselt kokku pandud nii mängijatele kui ka dirigentidele, idee läbiviimine on väga hea.”

Ka teine eestlasest dirigent Valdo Rüütelmaa arvas, et tegemist on kiiduväärt ettevõtmisega. „Eesti dirigentidele on selliseid koolitusi väga vaja, sest praegu on vaid Neeme Järvi koolitus, mis on traditsiooniline. On hea, et lisaks sellele on ka teisi koolitusi. Jonathan Brett on hea õpetaja ja selline dirigentide täiendkoolituse võimalus suvel oma oskusi lihvida ja värskendada on väga hea.”

Kärt Olli

„Kuku! Esimene takt pikalt. Oota neli ka ära!”
ehk õppetunnid heaks tšellomängijaks saamisel

Neljal päeval Valtu koolimajas kõlanud tšellomuusika oli Eesti esimese tšellistide suvelaagri C-Jam Cello Fest tulemus. Laagriliste õpetajad olid tunnustatud tšellokvarteti C-JAM liikmed Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus ja Andreas Lend.

„Varem on küll olnud keelpillilaagreid, aga mitte laagrit ainult tšellistidele,” ütles üks korraldajatest ja juhendajatest Pärt Tarvas. „Tšellolaagri mõte tekkis hoopis suuremast ideest – korraldada rahvusvaheline tšellofestival, aga kuna rahaga on nagu on, tuli kuskilt mujalt peale hakata.” Nii saigi esimeseks sammuks lastelaagri korraldamine, mida toetas Pille Lille Muusikute Toetusfond. Laagri lõppakordiks on XIX Rapla kirikumuusika festivali kontsert 14. juuli õhtul Rapla kirikus. Paljudele noortele tšellistidele on see esimene võimalus laval esineda.

Kokku osales laagris 21 noort vanuses 8 kuni 20. Laagri eesmärkidena nimetas Tarvas huvi tekitamist tšellomängu vastu, et mitte noori eemale peletada, vaid pigem säilitada ja suurendada nende entusiasmi.

Kaks aastat tšellomänguga tegelenud Annika (12) ei sattunud selle pilli juurde päris omal tahtel, vaid õpetaja soovitusel, ent nüüd on ta tšelloga väga rahul. „Laagrisse tulin selleks, et saada uusi kogemusi ja harjutada kokkumängimist,” ütles tüdruk ja kinnitas, et võtaks laagrist kindlasti veel osa.

Lisaks muusikaõppele tehti laagris ka muud. „Kell kaks öösel äratati meid sireeniga üles, öeldi, et üks laps on kadunud, kästi soojalt riidesse panna ning viidi välja ritta seisma,” muljetas neiu teisipäeva öösel aset leidnud ristimisest. „Kui kõik üle loetud, mindi küünaldega tähistatud paika, kus korrati telefonist tulnud vannet ning poognaga ristiti meid täieõiguslikeks tšellomängijateks.”

Oskuste järgi kvartettidesse jaotati esmaspäeval ning järgnes harjutamine pooletunniste plokkide kaupa. Koolimajas hõivati neli klassiruumi, iga klassiukse peal ühe C-JAMi liikme nimi ning kuulda võis nii „Love Me Tender” kui ka „Edelweissi” meloodiat. Ühte plokki mahtus mitu pausi ja iga pausi ajal jagati tarkust. „Esimene takt pikalt!”, „Natuke rohkem käsi lahti!”, ”Ma mängin teiega kaasa, võtame 31!” ja „Saatehääled vaiksemaks, et soolo välja kostaks!” on vaid mõned õpetussõnad, mis õpilastel kõrva taha tuli panna.

Kindlasti pole tšellomäng ainult kangelt istumine ja poognaga pilli „saagimine”. Vajadusel löödi pilli peal rütmi, poogna käsitsemine vaheldus keelte sõrmitsemisega ning noorte tšellistide jalg tatsus pidevalt lõbusalt kaasa.
„Võimaluste piires tahaks laagrit elus hoida, kutsuda osalema rahvusvahelisi soliste ning  spetsialiste,” ütles Tarvas ja avaldas lootust, et üks kord jõutakse ka ideaalini – tšellomängijate rahvusvahelise festivalini Eestis.

Ene Sepp

C-JAMi tšellolaager lõppes kontserdiga Rapla kirikus

Noorte tšellistide suvelaagri lõpetas kontsert 14. juulil Rapla kirikus. Kontserdi juhatas sisse Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk, kes pühendas kontserdi Liibanonis pantvangis olnud eestlastele. Seejärel esinesid noored tšellistid.

Festivali kunstilise juhi Pille Lille sõnul oli tegemist eksperimentaalse kontserdiga. „Tahtsime teada, kas selliselt korraldatud laager ja laagrile järgnev kontsert toimiks,” sõnas Lill, kui noorukid olid esimese loo lõpetanud. Paljudele neist oli neljapäevaõhtune etteaste esimene avalik esinemine ning noorte nägudest oli näha, et neil oli närv sees.

Kuulajate sõnul oli kuulda, et noored ei ole professionaalsed tšellistid, kuid leiti, et nii noortelt ei peagi perfektsust ootama ja mõni vale noot või muu apsakas ei riku veel tervet lugu.

Kuna C-JAMi liikmed on tuntud kui vaimukad ja hea huumorimeelega meesterahvad, läksid ka vaatajate näod üsna kiiresti naerule, kui tuntud tšellokvartett lavale tuli. Ka siis, kui keegi kvarteti liikmetest noori dirigeeris, oli lastel nägu naerul. Sellest võis järeldada, et laager oli eelkõige häälestatud pingevabalt ja rõõmsalt mängimisele, mitte ränkraskele õppetööle.

Kokku esitati kontserdil 11 lugu, millest eeskava kolm viimast mängis tšellokvartett C-JAM. Kui kavakohane kontsert läbi sai, ei tahtnud aplaus lõppeda. Pille Lill suutis publiku hetkeks vaigistada, rääkides kõigepealt, kui väga lastele laager meeldis, ning tänas südamest publikut. Seejärel teatas ta, et C-JAM mängib veel ühe loo. Aplaus oli pärast seda lausa kurdistav ning kestis kindlasti see paar minutit, kuni tšellokvartett lavale tuli.

Edasine üllatas parimas mõttes. C-JAM mängis mitte lihtsalt suurepäraselt, vaid ka vabalt ja kõigest hingest. Meeste nägudelt paistis pühendumus ning ülim nauding. Eelmised lood olid olnud peamiselt kas aeglased või tempokamad, aga lisaloos oli kõike. Mehed trampisid isegi jalgu rütmiks ning elasid esitatavasse väga sisse.

Publik jäi väga rahule. „Juba selle lisaloo pärast tasus kogu üritus ennast ära ja tasus siia tulla,” kõlas üks juhuslik repliik pealtvaatajalt.

Kärt Olli

Vaata fotosid Festivali FB lehel - https://www.facebook.com/pages/Rapla-Church-Music-Festival/200697573299223 

««« Vaata sama autori postitusi Vaata postitusi samal teemal
Leelo Lehtla
Juhatuse esimees / Välissuhete juht