Eesti keel English Pусский
  Jälgi meid ka mujal:
Helista meile
 

29.08 | Mustpeade maja

29. august kell 19.00 
Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja
FESTIVALI GALA
Sopranid Pille Lill ja Olga Zaitseva, viiuldajad Anna-Liisa Bezrodny, Sigrid Kuulmann ja Kristina Kriit, Oksana Sinkova (flööt), Atlan Karp (bariton), Andreas Lend (tšello), Madis Kari (klarnet), Henri Zibo (akordion), trio HEMEIS, pianistid Age Juurikas, Piia Paemurru, Ralf Taal, Marko Martin

 

KAVA

Pjotr Tšaikovski (1840-1893) – День ли царит / Päev koidab / Does the Day Reign op.47 nr.6
Pille Lill ja Piia Paemurru

Camille Saint-Saëns 
(1835-1921) – Tarantelle flöödile, klarnetile ja klaverile / for flute, clarinet and piano op.6
Oksana SinkovaMadis Kari ja Ralf Taal


Camille Saint-Saëns
 / Eugène Ysaÿe (1858-1931) – Valss-kapriis / Caprise in Waltz form 
Sigrid Kuulmann ja Ralf Taal

Frédéric Chopin (1810-1849) – Etüüd / Etude op.10 nr.3 E major
Ralf Taal

Antonín Dvořák 
(1841-1904) – Russalka aaria „Měsíčku na nebi hlubokém / Kuu taevas / Moon on the sky” ooperist "Russalka"
Olga Zaitseva 
ja Piia Paemurru

Sergei Rahmaninov 
(1873-1943) – Sonaat tšellole ja klaverile / Sonate for cello and piano op.19 g minor
III osa Andante 
Andreas Lend ja Ralf Taal

Eugène Ysaÿe – 
Sonaat / Sonata op.27 nr.2 
III Danse des Ombres; Sarabande / Varjude tants; Sarabande / Dance of the shades; Sarabande
IV Les Furies / Füürid / The Furies
Kristina Kriit


Petri Makkonen (s.1967) – Tango-Toccata
Henri Zibo

Ferenc Liszt (1811-1886) – Genfi kellad tsüklist "Rännuaastad", I vihik Šveits nr.9 
Marko Martin

 
Maurice Ravel (1875-1937) – Tzigane / Mustlased / Gypsy
Anna-Liisa Bezrodny ja Age Juurikas


Giuseppe Verdi 
(1813-1901) – Renato aaria “Alzati... Eri tu / Tõuse.....See olid sina / Arise....It was you” ooperist “Un ballo in maschera / Maskiball / A Masked Ball” 
Atlan Karp ja Piia Paemurru


Antonín
 Dvořák (1841-1904) – Klaveritrio / Piano trio e minor op.90 nr.4
VI osa Lento maestoso. Vivace, quasi doppio movimento
klaveritrio HEMEIS - Sigrid Kuulmann, Andreas Lend ja Ralf Taal

 

PILLE LILL

on Eesti üks tunnustatumaid ooperilauljaid, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kahel erialal - muusikapedagoogika (prof. A. Vahter) ja ooperilaul (dots. R. Gurjev). Haridustee jätkus Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris (prof. J. Peters) ning magistrikraadi kaitses ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias (prof. L. Linko-Malmio). Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s (prof. Jaakko Ryhänen) ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis saksa lied klassis (professorid Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll). Lisaks on ta osalenud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustel (Elisabeth Söderström, Irwin Gage, Emma Kirkby, Mauriz Sillem, Wilma Vernocchi jt). P. Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis ning teinud koostööd mitmete väljapaistvate dirigentidega. Eesti Rahvusringhäälingule on ta teinud arvukalt salvestusi ning ta hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del. P. Lill on pälvinud Suure Vankri auhinna kui parim naislaulja (1996) ja on olnud Georg Otsa preemia laureaat (2002), ta on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998), Piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005) ning talle on omistatud UNISEF-i Sinilinnu preemia (2009), Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhind (2014) ja Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016). Aastatel 1997-2013 õpetas P. Lill EMTA-s (alates 2003 dotsendina) ning ta on andnud meistriklasse mitmetes riikides (Saksamaa, Soome, Valgevene, Läti jm). Aastatel 2003-2009 oli P. Lill Eesti Inerpreetide Liidu juhatuse liige ning ta on käesoleval ajal Eesti Kultuuri Koja- ja Soome-Eesti Kultuurifondi juhatuse liige. Samuti on ta Muusikute fondi PLMF looja ja loominguline juht aastast 2003.

 

ANNA-LIISA BEZRODNY

sündis tunnustatud muusikute perre Moskvas. Juba 2-aastasena alustas ta ema-isa õpetusel viiulimänguga ning 9-aastaselt algasid tema õpingud Helsingis Sibeliuse Akadeemias oma vanemate, prof. Igor Bezrodny ja prof. Mari Tampere-Bezrodny klassis. Aastaid hiljem suundus ta õppima Londonisse, kus võitis Guildhall School of Music and Drama prestiižseima auhinna, kuldmedali (2006), mille on varem võitnud sellised kuulsused nagu bariton Bryn Terfel ja tšellist Jaqueline du Pre. Aastate jooksul on A-L. Bezrodny esinenud solistina Londoni, Helsingi, Vilniuse, Jena ja Turu Filharmoonia orkestrite, Eesti Riikliku, Riia ja Moskva Sümfooniaorkestri TV6 ning paljude teiste sümfooniaorkestritega, samuti Gewandhaus Bach-orkestri, Gruusia, Keskipohjanmaa (Soome), Zürichi, Madriidi, Tallinna jt. kammerorkestritega. Kontserte on olnud sellistes maailmakuulsates saalides nagu Moskva Konservatooriumi Suur Saal, Peterburi Filharmoonia, Finlandia-talo, Royal Festival, Barbican, Wigmore ja Cadogan Hall, Berliini Konzerthaus, Kölni Filharmoonia jpt. Koostööd on tehtud mitmete dirigentidega (Sir Colin Davis, Leif Segerstam, Paavo Järvi, Sian Edwards, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, Arvo Volmer, Juha Kangas, Paul Mägi, Tibor Boganyi, Robin O’Neill, Mihkel Kütson jpt.). A-L. Bezrodny on edukalt osalenud ka paljudel rahvusvahelistel konkurssidel pälvides mitmeid auhindu ning preemiaid, mh. Martin Musical Foundation peapreemia (London, 2003), Musicians Benevolent Fund Ian Flemingi preemia (London, 2003), J. Heifetzi nim. rahvusvahelise konkursi III preemia (Vilnius, 2005), J. Brahmsi nim. rahvusvahelise konkursi II preemia (Pörtschach (Austria), 2005), Pro Musica preemia (Helsingi, 2006). Aastal 2010 nägi ilmavalgust tema esimene soolo CD koostöös Eesti ühe väljapaistvaima pianisti Ivari Iljaga. Ilmunud plaati on kiidetud väga kõrgelt üle maailma. 2013. aastal andsid ERP Records ja A.-L. Bezrodny koostöös välja Haydni ja Mozarti viiulikontsertide DVD, mis sai samuti kriitikute ohtrate kiidusõnade osaliseks. Käesoleval ajal mängib A-L. Bezrodny Amati viiulil, mille on andnud talle lahkelt kasutada Soome Kultuurifond.

 

SIGRID KUULMANN

on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA, õppejõud Tiiu Peäske). Ta on täiendanud end Londonis Guildhall School of Music and Drama’s ja Düsseldorfis Robert Schumann Hochschule’s maestro David Oistrahhi õpilase prof. Rosa Faini viiuliklassis. Tema mängu on juhendanud teiste hulgas ka professorid Igor Bezrodny, Dmitri Sitkovetsky, Michaela Martin, Pavel Vernikov, Yfrah Neaman ja Jüri Gerretz ning õpinguid on toetanud Corporation of London, British Council Baltic States, Deutscher Akademischer Austauchdienst ja Eesti Kultuurkapital. S. Kuulmann on rahvusvahelise H. Elleri nim. viiuldajate konkursi ja mitmete teiste konkursside laureaat-preemiavõitja, esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa riikides ja Skandinaaviamaades. Ta on pälvinud erilist tunnustust just Eesti heliloojate, eelkõige E. Tubina teoste esituste eest. Esmakordselt Eestis on tema ettekandes kõlanud Lutoslawski Partita, Berio Sequenza VIII, Virkhausi viiulikontsert nr. 2, Bizet-Waxmani “Carmen-fantaasia” jt. Tema repertuaari kuulub enamik tähtsamaid viiulikontserte, sonaate ja virtuoospalu barokist kaasajani. S. Kuulmann on teinud mitmeid salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule (ERR), sinna hulka kuulub ka Sibeliuse Viiulikontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Koostöös ERR-i ja Estonian Record Productions’iga on valminud mitu CD-d, viimane aastal 2012 Eduard Tubina viiulimuusikast koos pianist Marko Martiniga. S. Kuulmann on Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Kultuurkapitali ja PLMF stipendiaat.  Ta on EMTA muusikainterpretatsiooni doktor (2014, prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning töötab samas õppejõuna.

 

KRISTINA KRIIT

on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (prof. Mari Tampere-Bezrodny, 2004) ning täiendanud end prof. Igor Bezrodny, Eduard Schmiederi, Pavel Vernikovi ja Hermann Krebbers’i juures. Lisaks on ta õppinud veel Universität Mozarteumis Salzburgis (2001-2002, prof. Hermann Krebbers). K. Kriit on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest konkurssidest, millest olulisemad on Heino Elleri nim. konkurss Tallinnas (eripreemia, 1996) ja Henryk Wieniawski nim. konkurss Poolas (Lublinis, 1997). K. Kriit on hinnatud nüüdismuusika esitajana ja esinenud solisti ning kammermuusikuna peaaegu kõikides Euroopa ja Skandinaavia maades. Ta on olnud kahel korral maineka Holland Music Sessions’i stipendiaat. Aastal 2005 oli K. Kriit asutajaks Tallinna keelpillitriole ja 2009 triole “Madrigal” koos flöödi ja klaveriga. Käesoleval ajal on ta EMTA õppejõud ja doktorant (prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning RO Estonia Sümfooniaorkestri II kontsertmeister.

 

OKSANA SINKOVA

on lõpetanud bakalaureuseõppe cum laude (õp. N. Punder, M. Helin ja I. Sneibis) ning kaitsnud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Ta on täiendanud end Hamburgi Muusika- ja Teatri Kõrgkoolis (2004-2005) ning EMTA doktorantuuris (2006-2011). O. Sinkova on võtnud osa paljudest tunnustatud flöödimängijate meistriklassidest (M. Helin, M. Järvi, P. Gallois, R. Greiss-Armin jpt). Ta töötab Narva sümfooniaorkestri flöödirühma külaliskontsertmeistrina aastast 1999 ja ta on olnud teatri Vanemuine flöödirühma kontsertmeister (2000-2008) ning RO Estonia sümfooniaorkestri flöödirühma liige (2008-2011). O. Sinkova on võitnud mitmeid rahvusvahelisi ja rahvuslikke konkursse nagu Grand Prix Eesti muusikakoolide vahelisel konkursil (1997) ning EMTA ja Sibeliuse Akadeemia J.S. Bachi konkursil (1998), peapreemia Yamaha konkursil (1999) ja üleriigilisel Bachi konkursil (2000) ning ta on olnud Con Brio 2000 ja rahvusvahelise Andrejs Jurjāns’i nim. konkursi finalist (Riia, 2001), samuti rahvusvahelise konkursi Pacem in Terris laureaat (Bayreuth, 2005) jpt. Talle on omistatud Muusikute fondi PLMF preemia ”Noor Muusik 2008”. O. Sinkova on esinenud soolokontsertidega ja solistina mitmete orkestrite ees nii Eestis kui välismaal, Rootsi keelpilliorkestriga Camerata Nordica on toimunud kontserdireisid Itaalias, Rootsis ja Walesis. Teda on kutsutud esinema festivalidele Itaalias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis, samuti on ta ülesse astunud mitmetel festivalidel Eestis. Tema soolorepertuaar sisaldab virtuoosset flöödimuusikat maailma muusikavaramust. O. Sinkova töötab 2008. aastast õppejõuna EMTA’s.

 

AGE JUURIKAS
alustas klaveriõpingud Merike Torn-Bürgeri käe all ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (prof. Toivo Nahkur). Õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof.  Toivo Nahkur, prof. Peep Lassmann). Olulisi mõjutusi on A. Juurikas saanud ka prof. Matti Reimanni käest, kes oli kaua tema kammermuusika õppejõuks. Lisaks on ta end täiendanud Karlsruhe Muusikkõrgkoolis (prof. Kalle Randalu) ning Sibeliuse Akadeemias (prof. Liisa Pohjola, prof. Matti Raekallio). Aastatel 2003-2007 õppis A. Juurikas Moskva Riikliku Konservatooriumi aspirantuuris (prof. Vera Gornostaejeva, Sergei Glavatskih). 
A. Juurikas töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonnas õppejõuna ja täiendab end samas doktorantuuris (prof. Peep Lassmann). A. Juurikas on jõuliselt sugestiivse esitluslaadiga soolopianist, kes ühendab endas Venemaa ja Euroopa klaverimängu traditsioone. Tema lemmikrepertuaar pärineb 20. sajandi algusest ning tema kireks on just vähetuntud ja -mängitud teoste interpreteerimine ning uute heliloojate avastamine. A. Juurikas on esinenud soolokontsertidega ja kammerkooseisudes mitmete eesti ja välismaiste tuntud interpreetidega Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal, Ukrainas, Ameerikas ning soleerinud orkestrite ees solistina (sh. ERSO, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Ukraina Rahvuslik Akadeemiline Sümfooniaorkester). Ta on osalenud rahvuslikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ja saavutanud mitmeid auhindu (sh. I preemia ja 3 eriauhinda rahvusvahelisel Vainiunase-nimelisel konkursil Leedus 1998, Peapreemia ja 2 eripreemiat konkurss-festivalil „Con brio ’98“, IV preemia ja eripreemia rahvusvahelisel pianistide konkursil „Arthur Rubinštein in memoriam“ Bydgoszczis 2000, I preemia VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas 2002). 2003. aasta kevadel pälvis ta I Neeme Järvi-nimelise noore muusiku auhinna. 2005. aasta juunis osales A. Juurikas Los Angeleses mainekal Rahmaninovi nimelisel konkursil, kus ta saavutas semifinalisti eripreemia. 

 

PIIA PAEMURRU  

on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid eelkõige ooperilauljatele, kuid kontserditegevus on teda kokku viinud paljude väljapaistvate muusikutega nagu Eilene Hannan, Rhoda Achieng, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm, Pille Lill, Nadia Kurem, Hanna-Liina Võsa, Oliver Kuusik, Aare Saal, Kädy Plaas, Marion Melnik, Priit Volmer, Angelika Mikk, René Soom, Teele Jõks, Helen Lokuta, Pirjo Püvi, Angelika Klas-Fagerlund, Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Anna-Liisa Bezrodny, Andreas Lend, Vahur Vurm jpt. Ta on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (prof. Laine Mets, MA 1999) ning töötab aastast 1986 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. Alates aastast 2016 on ta teatris Vanemuine tööl kontsertmeistrina. P. Paemurru on esinenud solistina ning erinevate ansamblite koosseisudes Baltimaades, Skandinaavias, Saksamaal ja Venemaal. Ta on pälvinud mitmetel laulukonkurssidel parima klaverisaatja eripreemia, sealhulgas viiel korral rahvusvahelisel K. Taev’i lauljate konkursil. Koos Rootsi laulja Ingegerd Björklund’iga on valminud 2 CD-plaati ja ilmunud on CD Marje Sink’i jõululauludega, solistideks Pille Lill, Aare Saal ja Oliver Kuusik (PLMF, 2006).

 

OLGA ZAITSEVA

omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Pille Lille ja prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis ja magistrikraadi Interpretatsioonipedagoogika erialal. Ta on täiendanud end prof. Ingrid Kremlingi, Elizabeth Wilke ja Yandwiga Rappé meistriklassides Poolas. O. Zaitseva on PLMF Vabariikliku Vokalistide Konkursi 2017 võitja, pälvinud I koha Peterburi konkursil „Laulul on naise nägu“ (2008), eriauhinna III ja VII rahvusvahelisel konkursil „Ooper, mägede hing“ Poolas (2008 ja 2012) ning võitnud kaks eripreemiat Vello Jürnale pühendatud II PLMF Vabariiklikul Vokalistide konkursil (2012). Aastal 2015 pälvis Olga Zaitseva Eesti Teatriliidu Kristallkingakese auhinna - „noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest“ - Almirena (Händel „Rinaldo“) ja Giannetta (Donizetti "Armujook") rollide eest Rahvusooperis Estonia. Lisaks kuuluvad tema ooperirollide hulka Donna, Merineitsi (Händel „Rinaldo“), II lilleneiu (Wagner „Parsifal“), karjuseneiu (Ravel „Laps ja nõidus“), Tebaldo (Verdi „Don Carlo“), Frasquita (Bizet „Carmen“), Sacerdotessa (Verdi „Aida“), Barbarina (Mozart "Figaro Pulm“). Kontsert-ettekannes on ta laulnud Kupava rolli (Rimski-Korsakov „The Snow Maiden“) ja sopranipartiid Fauré Reekviemis. O. Zaitseva töötab Rahvusooperis Estonia.

 

ATLAN KARP   

on õppinud G. Otsa nim. Tallina Muusikakoolis (õp. Tõnu Bachmann) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Ivo Kuusk) ning lõpetanud magistrantuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (prof. Jorma Hynninen ja Pekka Kähkönen). Ta on täiendanud end Peterburi Maria Teatris ning osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastzova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastatel 2007-2012 töötas ta teatris Vanemuine juhtiva ooperisolistina. A. Karp on võitnud I preemia Tiit Kuusiku nim. rahvusvahelisel konkursil (2000). Tema tähtsamate rollide hulka kuuluvad: Scarpia - Puccini “Tosca”, Rigoletto - Verdi “Rigoletto”, krahv di Luna - Verdi “Trubaduur”, Lescaut - Massenet “Manon”, Sharpless - Puccini “Madama Butterfly”, Figaro - Mozart “Figaro pulm”; Kurwenal - Wagner “Tristan ja Isolde”, Leandro - Prokofjev “Armastus kolme apelsini vastu” (RO Estonia); Vodnik - Dvořák “Russalka” (Helsingi Aleksandri teater); Don Alfonso - Mozart “Cosi fan tutte” (Savonlinna Muusikaakadeemia); Onegin - Tšaikovski “Jevgeni Onegin” ja Masetto - Mozart “Don Giovanni” (Sibeliuse Akadeemia); Klingsor - Wagner “Parsifal”, Orestes - Strauss “Elektra” ja George III - P. M. Davies “Kaheksa hullu kuninga laulu” (Pärnu Ooper). A. Karpi suurvormide repertuaar on väga mitmekülgne (Brahms “Saksa reekviem”, Beethoven 9. Sümfoonia, Rahmaninov “Kellad”, Vaughan Williams “Meresümfoonia”, Rossini “Väike pidulik missa” jpt.) ja ta on andnud arvukalt soolokontserte ning esitanud teoseid Vene, Prantsuse, Saksa, Soome ja Eesti heliloojatelt klassikalistest teostest kaasaegseteni.

 

ANDREAS LEND

alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Laine Leichter), omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2008, 2010; prof. Peeter Paemurru) ning täiendas end Soomes, Sibeliuse Akadeemias (prof. Hannu Kiiski ja Heikki Pekkarinen, 2005/2006). Lisaks on A. Lend osa võtnud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassidest (Frans Helmerson, David Geringas, Martin Ostertag, Jan-Erik Gustafsson, Niels Ullner, Marko Ylonen, Matias de Oliveira Pinto, Aleksander Ivaškin, Johannes Goritzki jt). A. Lend on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix rahvusvahelisel konkurssfestivalil „Renaissance“ (Armeenia, 2013), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004) ja III preemia August Dombrovska nim. rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil (Riia, Läti; 2002). Ta on olnud Eesti noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ laureaat (2008) ning rahvusvahelise Liezeni tšellokonkursi laureaat (Austria, 2000). Aastatel 2009 ja 2010 pälvis A. Lend maineka „The International Holland Music Session” suveakadeemia stipendiumi ning talle on omistatud Muusikute fondi PLMF preemia “Noor Muusik 2011”. 2007. aastal valiti A. Lend Euroopa Liidu Noorteorkestrisse (peadirigent Vladimir Ashkenazy), mille koosseisus on ta esinenud üle terve Euroopa. Nii solisti kui ka ansamblistina on ta esinenud Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Austrias, Belgias, Hollandis, Ungaris, Venemaal, Kanadas, Inglismaal, Sloveenias, Bulgaarias, Rumeenias ja Tšehhis ning teda on kutsutud Tallinna Kammermuusika- ja Talvefestivalile, Rapla Kirikumuusika festivalile, Järvi Suvefestivalile, Kuopio Ajaloolisele klahvpillifestivalile Soomes, Valle d’Itria Festivalile Itaalias, Spectrum Festivalile Sloveenias jm. Viimastel aastatel on ta teinud koostööd tunnustatud Poola keelpillikvartetiga Lutoslawski Quartet ning keelpilliorkestritega Camerata Nordica (Rootsi) ja Sinfonia Cymru (Wales). Aastatel 2004-2014 oli ta C-JAM tšellokvarteti liige. Aastatel 2006-2016 töötas A. Lend tšellistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning alates aastast 2016 on ta Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkestri liige. Lisaks osaleb ta keelpillikvartetis Prezioso ning Estonian Cello Ensemble's ja on tegev nii solisti kui kammermuusikuna paljudes teistes koosseisudes. 2017. aastal ootavad teda ees kontserdid Eestis, Venemaal, Türgis ning Tšehhis ja Poola kammeransambli Baltic Neopolis Virtuosi koosseisus Saksamaal, Norras, Rootsis ning Leedus.

 

MADIS KARI

on õppinud G. Otsa nim. Muusikakoolis (õp. Olev Pikknurm) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Hannes Altrov). Ta on täiendanud end Londonis professorite David Campbelli, Julian Farrelli ja Colin Courtney juures. Royal College of Music’is õppimise ajal võitis M. Kari Frederick Thurstoni nim. aastaklarnetisti auhinna (1997) ja Senior Exhibitioner stipendiumi. Koostöös pianist Marko Martiniga saavutati Howarth’i Suurbritannia noorte klarnetistide konkursil III preemia (1998). M. Kari on töötanud Richmond Chamber Symphony orkestris klarnetirühma kontsertmeistrina ning klarnetiõpetajana mitmes koolis Londonis ja selle lähiümbruses. Aastast 2002 töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris klarnetirühma abikontsertmeistrina ja õpetab Tallinna Muusikakeskkoolis. M. Kari annab järjepidevalt kontserte üle Eesti ja on oodatud esineja Tallinna Kammermuusika Festivalil ning Tallinna Talvefestivalil. Ta on esindanud Eestit World Philharmonic Orchestra’s Pariisis ja on kaastegev nii Tallinna Kammerorkestri kui ka NYYD ansambli projektides. 

 

HENRI ZIBO

alustas akordioniõpinguid 10-aastaselt Haapsalu Muusikakoolis (õp. Sirje Roogla), lõpetades muusikakooli kiitusega. Õpingud jätkusid 2012-2015 Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Aivi Tilk) ning alates 2015. aasta sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (õp. Tiina Välja). H. Zibo on pälvinud Loode-Eesti regiooni akordionistide konkursil III koha (2008, 2010) ja I koha (2012); VII ja VIII vabariiklikul noorte akordionistide konkursil I koha; telekonkursil “Klassikatähed 2014” II koha ning Lätis, Daugavpilsis toimunud konkursil "Naujene 2016" saavutas II koha. Ta on soleerinud Tallinna Kammerorkestri, Eesti Kaitseväeorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees ning osalenud meistrikursustel erinevate akordionitippude juures (Mika Väyrynen, Matti Rantanen, Geir Draugsvoll, Mikko Luoma, Claudia Buder ja Andreas Borregaard). H. Zibo on teinud koostööd mitmete eesti muusikute ja heliloojatega, sh Mihkel Poll, Meelis Vind, Johan Randvere, Marcel Johannes ja Katariina Maria Kits, Marten Kuningas, Marek Sadam, Artjom Savitski, Tauno Aints ja maestro Arvo Pärt.

 

RALF TAAL    

on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA). 1993. aastal saavutas ta esikoha E. Griegi 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil ja 1994. aastal võitis R. Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“. Ta oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal pälvis ta Schuberti nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. R. Taal on olnud solistiks pea kõigi Eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on teinud koostööd selliste väljapaistvate dirigentidega nagu Eri Klas, Paavo Järvi, Olari Elts, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste, Anu Tali jpt. Tema soolokavades on valdavalt kõlanud Schuberti, Beethoveni ning Chopini muusika. Lisaks solistitegevusele on R. Taal hinnatud ansamblipartner paljudele vokaal- ja instrumentaalsolistidele, sh lauljad Mati Palm, Ain Anger, Pille Lill, Helen Lokuta, Monika-Evelin Liiv ning instrumentalistid Indrek Vau, Oksana Sinkova,, Toomas Vavilov, Andrus Haav jpt. R. Taal töötab pedagoogina EMTA-s ning Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja oli kontsertmeister Rahvusooperis Estonia (1998-2014). Aastal 2011 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal ilmus temalt sooloalbum Chopini klaverimuusikaga "Magic of Sound" (Estonian Record Productions).

 

MARKO MARTIN

alustas muusikaõpinguid 8-aastasena Tallinna Muusikakeskkoolis ning võites juba 15-aastaselt Tšehhoslovakkias toimunud rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil peapreemia. Sama saavutust kordas ta aasta hiljem Ukrainas. M. Martin on Esther Honensi nim. rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat (2000) ning Gina Bachaueri nim. rahvusvahelise pianistide konkursi auhinnavõitja (1998). Tema pianismi iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus. Samuti on ta tunnustatud 20. sajandi muusika esitajana. M. Martin on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA, prof. Peep Lassmann) ja Guildhall School of Music and Drama’s (prof. Joan Havill). Lisaks on ta osalenud mitmetes väljapaistvate pianistide meistriklassides (Leon Fleisher, Dmitri Baškirov, Murray Perahia, Paul Badura-Skoda jt.). M. Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal. M. Martin on järjepidevalt olnud kutsutud nii hinnatud ansamblipartneri kui ka solistina esinema erinevatele festivalidele (Festival della Valle d'Itria Itaalias, Tallinna Kammermuusika Festival, Tallinna Talvefestival jt). Tal on ilmunud kaks heliplaati Schuberti ja Liszti loominguga (1998, Abbas Records; 2002, Arktos). Viimane CD valmis Eduard Tubina viiulimuusikast koos viiuldaja Sigrid Kuulmann-Martiniga (2012, ERP). Ta on andnud kontserte Eestis, Lätis, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias ning ta on Eesti Interpreetide Liidu (EIL) ja Muusikute fondi PLMF stipendiaat. Aastast 2002 töötab M. Martin EMTA-s õppejõuna ja on EIL juhatuse liige.