Eesti keel English Pусский
  Jälgi meid ka mujal:
Helista meile
 

10. veebruar

Õhtu ilu 
10. veebruar kell 17.00
Hopneri maja
Virgo Veldi (saksofon)
Andreas Lend (tšello)
Jaak Lutsoja (akordion)

 

VIRGO VELDI  

on lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (GOTMK, lektor Villu Veski, prof. Olavi Kasemaa, 1988) ja Tallinna Konservatooriumi (prof. O. Kasemaa, 1993). Magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA, prof. O. Kasemaa, 1997) ja Helsingi Sibeliuse Akadeemias (prof. Pekka Savijoki, 2004). 1990.a. saavutas V. Veldi III preemia Eesti puupuhkpillimängijate konkursil Tallinnas ning 1996 võitis ta I preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil “Con Brio“. Ta on töötanud saksofoniõpetajana GOTMK-s ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. 2001.a. alates�� on ta EMTA saksofonieriala õppejõud (aastast 2012 dotsent) ning ta on juhendanud meistrikursusi erinevates Euroopa riikides. V. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli Stringorkestri, EMTA Sümfooniaorkestri, Eesti Raadio Estraadiorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja St. Peterburi Kammerorkestriga ning osalenud Nyyd Ensemble’i projektides. Teda on kutsutud esinema paljudele festivalidele (Tallinna Kammermuusika Festival, Tallinna Talvefestival, Rapla Kirikumuusika Festival jt). V. Veldi on töötanud koos järgmiste dirigentidega: Risto Joost, Lauri Sirp, Mikk Murdvee, Olari Elts, Vello Pähn, Jüri Alperten, Nikolai Aleksejev jt ning andnud suurel hulgal kammerkontserte nii kodu- kui välismaal. Tema ansamblipartneriteks on olnud Ralf Taal, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Piia Paemurru, Ivari Ilja, Tatjana Lepnurm, Ulla Krigul, Aare-Paul Lattik, Ines Maidre jpt. Aastatel 1999-2014 oli V. Veldi saksofonikvarteti Saxest liige ja kunstiline juht.

 

ANDREAS LEND

alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Laine Leichter), omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2008, 2010; prof. Peeter Paemurru) ning täiendas end Sibeliuse Akadeemias Soomes (prof. Hannu Kiiski ja Heikki Pekkarinen, 2005/2006). A. Lend on osa võtnud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassidest (Frans Helmerson, David Geringas, Martin Ostertag, Jan-Erik Gustafsson, Niels Ullner, Marko Ylonen, Matias de Oliveira Pinto, Aleksander Ivaškin, Johannes Goritzki jt). A. Lend on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix rahvusvahelisel konkurss-festivalil „Renaissance“ (Armeenia, 2013), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004) ja III preemia August Dombrovska nim. rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil (Riia, Läti; 2002). Ta on olnud Eesti noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ laureaat (2008) ning rahvusvahelise Liezeni tšellokonkursi laureaat (Austria, 2000). Aastatel 2009 ja 2010 pälvis A. Lend maineka „The International Holland Music Session” suveakadeemia stipendiumi ning talle on omistatud Muusikute fondi PLMF preemia “Noor Muusik 2011”. 2007. aastal valiti A. Lend Euroopa Liidu Noorteorkestrisse (peadirigent Vladimir Ashkenazy), mille koosseisus on ta esinenud kõikjal Euroopas. Nii solisti kui ka ansamblistina on ta esinenud Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Austrias, Belgias, Hollandis, Ungaris, Venemaal, Kanadas, Inglismaal, Sloveenias, Bulgaarias, Rumeenias ja Tšehhis ning teda on kutsutud esinema Tallinna Kammermuusika - ja Talvefestivalile, Rapla Kirikumuusika festivalile, Järvi Suvefestivalile, Kuopio Ajaloolisele klahvpillifestivalile Soomes, Valle d’Itria Festivalile Itaalias, Spectrum Festivalile Sloveenias jm. Viimastel aastatel on ta teinud koostööd tunnustatud Poola keelpillikvartetiga Lutoslawski Quartet, keelpilliorkestritega Camerata Nordica (Rootsi) ja Sinfonia Cymru (Wales). Aastatel 2004-2014 oli ta C-JAM tšellokvarteti liige. Aastatel 2006-2016 töötas A. Lend tšellistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning alates 2016. aastast on ta Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri liige. Lisaks osaleb ta keelpillikvartetis Prezioso ning Estonian Cello Ensemble's ja on tegev nii solisti kui kammermuusikuna paljudes teistes koosseisudes. 2017. aastal ootavad teda ees kontserdid Eestis, Venemaal, Türgis ning Tšehhis ja Poola kammeransambel Baltic Neopolis Virtuosi koosseisus Saksamaal, Norras, Rootsis ning Leedus. 

 

JAAK LUTSOJA

on lõpetanud akordioni eriala Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ning Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Aastast 1997 tegutseb ta vabakutselise muusikuna ja õpetab Saue Muusikakoolis,  Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on esinenud nii solistina kui ka mitmete tuntud ansamblite koosseisudes. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal viljeledes väga laia ampluaaga muusikat alates pop-džässist kuni klassikalise ja nüüdismuusikani. J. Lutsoja on musitseerinud koos selliste tuntud muusikutega nagu Kersti Ala-Murr, Leho Karin, Tõnu Jõesaar, Oleg Pissarenko, Erkki Otsman, Siiri Sisask, Silvi Vrait, Tõnis Mägi, Jaak Jürisson, Hedvig Hanson, Ardo Ran Varres, samuti kammerkooriga “Revalia”, akordionitrio koosseisus Henn Rebase ja Allan Jakobiga, ansamblitega “Noorkuu” ja “Karavan” jpt. J. Lutsoja on esinenud mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja osalenud kontserdiprojektides (“Saksofon versus Saksofon”, 2008 Kumu) ning ooperiproduktsioonides (Tõnis Kaumann/Leelo Tungal “Lopi ja Lapi”, 2008 Türi Kevadfestival; Mari Vihmand “Armastuse valem”, 2008 RO Estonia; W. A. Mozart “Võluflööt”, Nukuteater; tantsuetendus “Carrrmen”, 2012 teater “Vanemuine”). Jaak on olnud peaesineja festivalil “Visioon 2010” omaloomingulise kavaga ning samal aastal valmis tal sooloplaat “Contrarian Grooving” omaloomingulise muusikaga, mis on valitud kahel korral Euroopa Jazzraadio nädala plaadiks. Koostöös sopran Kersti Ala-Murri ja Uue Muusika Kvartetiga on valminud CD “Vaikimine oleks vale” (2010) ning koos J. Lutsoja Kvintetiga CD “Adiós Nonino” (2013). Aastal 2013 sai alguse J. Lutsoja eestvedamisel Akordioni Klubi, mis on loodud akordionimängu võimaluste edendamiseks.